Maasikas ja sirel

Mais on – johtuvalt siis meie pere haridusasutustega seotuse protsendist – päevakorral märksõnad nagu tasemetööd, jalgrattaeksam, solfedžoeksam, veerandihinded, kevadpeod, perepäevad, ekskursioonid. Selline kadalipp siis, enne kui suvve pääseb.

Mõningad taksitused on juba läbitud. Nii sooritas Kõrreke solfedžokesami – ning tegi seda Mamma Johannese ilmutusraamatu väärilistest tulevikuvisoonidest hoolimata  hindele kaheksa. Ka jalgrattaeksam on pooles osas sooritatud. Tasemetöid on meil siinmail sedavõrd suures koguses, et järg kipub kaduma. Mõned neist on kindlasti tehtud.

Ka Väikevenna tantsuline etteaste Maasika osas on tänasega edukalt läbitud.

Väikevend oma äärmiselt kepsaka tantsupartneriga. Tants oli tõeliselt lustlik ja vaimukas

Kostüüm ei jõudnud valmis küll kahjuks peaproovi ajaks. Kui ma seda lasteaiaõpetajale ütlesin, kommenteeris kõrvalseisev lapsevanem: noh, meie õmblesime pluusi ja seeliku!  Tore. Mina võtsin käärid ja ühe vana, kunagi nii õel kui vennal seljas olnud rohelise T-särgi ja lõikasin kaelusest kroonlehed. Alla läks punane särk. Küll pisut luitunud ja natuke hilja valminud, kuid vaieldamatult siiski olemas. Aega võttis viis minutit uneajast.

Lasteaia perepäeva tõmbenumbriks olid muuseas ämblikud. Hiiglasuured ning Väikevenna mõningaseks nördimuseks üldse mitte mürgised. Neid võis oma käe peale ka saada. Võite isegi arvata, mitut viiest ämblikust Väikevend kätte võttis. * (Teise ringi alguses saime siiski minema, loterii ja lihapirukaga meelitasin!)

Leidke lõhna järgi üles!

Aga täna sõitsin  rattaga ja tundsin sirelilõhna. Ta õitseb, vaieldamatult!

*Õige vastus on kuus!