Kaitstud: Pitsast ning sinistest ja punastest

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Advertisements

Enne putru ja koitu ning muud ealised iseärasused

Möödunud nädalal käis mu vanem poeg spordiarsti juures. Sai üldiselt kõigi näitajate eest kiita, kuid arst nentis, et taastumine on aastaga kehvemaks läinud. Soovitas üle vaadata toitumise.

Ning alustuseks süüa näiteks hommikuti putru.

Ema, kas sa ei tahaks pisut varem ärgata ja putru keeta? Sulle maitseb ju ka puder.

Jah, tõesti maitseb. Eriti, kui keegi selle valmis keedab. (See juhtub siis, kui ma ööbin näiteks hotellis.)

Kas sa ise ei tahaks hommikuti putru keeta? See pole üldse raske.

Ma tean. Aga arst ütles, et kui muidu vajavad minu ealised und seitse tundi, siis sportlased vajavad rohkem, kaheksa tundi.

Nii ma siis olengi juba üle nädala aja hommikuti putru keetnud.

*

Lisaks lastele on mul veel auväärses eas auto. Muidu tehti ta korda, igasugu asju vahetati välja, kokku kulus ikka hull summa. Aga paar päeva peale piduriklotside vahetamist hakkas auto vilistama. Viisin möödunud nädalal parandusse. Remondimees ütles, et tegi mu autoga kvartalile tiiru peale, aga ei vilistanud.

Mu tütar arvas, et äkki on mul auto-hüpohondria. Et tegelikult on autoga kõik korras, ma lihtsalt kujutan vilistamist ette.

Täna viisin siiski uuesti auto remonditöökotta. Generaatori rihm oli ikkagi pisut lõdvalt. Loodame, et vanakese tervis peab nüüd mõnda aega.

*

Mamma sai täna 77. Viisin talle hüatsindi ja jõime koos piparmünditeed.

Koju jõudes võtsin sügavkülmast moosi sulama. Homse pudru jaoks.

Kas sa oled tähele pannud, et ka Väikevennal on muredeiga alanud? küsis minult Suur Vend.

Sooviksin teaduslikku selgitust!

Palun, kas on kedagi, kes oskaks selgitada seda, miks Väikevend, keda tuleb argipäevahommikuti kell pool seitse erinevate võtetega ja korduvalt ja kaua äratada, laulis eile ärkvele terve pere. Lauluks oli Tiliseb, tiliseb aisakell ja ta ümises seda valjusti,  ise legodest staapi ehitades.  Laps oli täies riides, isegi nokamüts oli peas. Kell oli 6.40.

Ja siis veel tahaksin teada, kuhu kadus laupäev. Nädala sees mõtlesin, et lähen hommikul seenele, reedel otsustasin, et vaatan parem vaikselt tööasju ja koristan. Tund peale südapäeva olin toidupoes ning avastasin, et ma pole õigupoolest mitte midagi teinud. Pealelõunal käisime külas. Siis oligi õhtu ja üks puhkepäev oligi läbi saanud. Kuhu ta kadus?

Äkki on veel mõni jõud peale füüsika? Vähemalt kraanikausiski?

Sirvisin eelmisel nädalal tütar Kõrrekese poolt minu lugemislauale poetatud Imelist Teadust, kus oli juttu loosungi all Komplekteeri oma laps ise! kaasaegse geneetika võimalustest. Kraabid naharaku ja tellid omale unelmate lapse. Ja ma mõtlesin, et ma poleks küll omale ise osanud nii ägedaid lapsi komplekteerida, kui nad mul tegelikkuses on (eriti ägedad tunduvad nad muidugi hetkel, pikema eemaloleku aegu…). Äkki oleks küsinud hoopis blondi ja sõnakuulelikku tütart ning mustalokilist musikaalset poega?  Ja ma siis selle barbi ja kahe keniga peale oleks hakanud?

Üldse tulevad viimasel ajal igasugu rõõmsad asjad mõttesse. Näiteks et ma olen rahul iseenda ja oma vanusega ja sellega, et mul on just praegu sellises vanuses lapsed nagu mul on. Et saab juba rääkida ja mängida Scrabble’ it, selmet lugeda umbes sajaviiekümnendat korda ette raamatut Õnneseen Muki (tegelikkuses oli neid kordi muidugi rohkem, sest Suur Vend, kes toona oli veel üks Üsna Väike Vend, nõudis seda ja ainult seda raamatut endale unejutuks mitu aastat jutti.) Väikesed lapsed olid ka toredad, ja enne laste sündi oli ju samuti elu (vist), ainult et praeguse aja vastu see justkui ei saa.

Selle, et elus ei käi asjad ainult füüsikaseaduste järgi, lükkas mõni päev enne reisileminekut ümber ei keegi muu kui Väikevend. Sest ta oli surmkindel, et näeb kraanikausi äravoolus minu pärli. Ja kõige imetabasem, et see pärl oligi seal! Kaks kuud, ja ma sain ta kätte!

Laste äraolek on ühelt poolt kuidagi vabastav – et saadki mõned mõtted lõpuni mõelda, lugeda järjest mitu Robert Van Guliku hiina krimkat, minna pärast trenni veel ujumistiirule ning sauna ning juurelda õhtul toidupoes: kas võtta täna üks või kaks kuklit?  Ja nõudepesumasin ei taha samuti kuidagi täis saada, aga täna ööseks tuleb vist ikkagi käivitada, muidu tuleb homne hommikukohv juua põrsapildiga kruusist.

Ah, aga igatsus tuleb ikkagi peale.

Kass ja hiir. Empiirilised uurimused

Tead, emme, kuidas saab teada, kas kaisukad ärkavad öösel ellu või mitte, küsib mult Väikevend, kui me lasteaiast ratastel vihma trotsides kodu poole väntame.

Tuleb panna kaisukas öösel põrandale ja jätta täpselt meelde, kuhu sa ta panid. Siis hommikul saadki teada – kui on samas asendis, on lihtsalt mänguasi, aga kui on liigutanud, on elus.

Hiir seati täna magama minnes näilliselt hooletusse poosi põrndal ning Väikevend manitses mind ettevatlik olema. Eks siis hommikul selgub.

Kõrreke see-eest teeb kassi abil ilmavaatlusi.

Mul on tunne, et vihmasadu on varasemaga võrreldes väiksemaks jäänud, ütleb ta kassi tuppa lastes. Nurri karv oli enne palju märjem.