Väärikalt, kuid vimkadega

No muidugi oli meil pidu. Juba eelmisel päeval oli Suur Vend mures, kas kiluleivad ikka (ema tervislikust seisukorrast hoolimata) tulevad. Ja Kõrreke tahtis teada, kas ma ta pasunakoori kohale viin. Nad pidid nimelt esinema raekojaplatsis. Väikevend meisterdas kamatordile kaunistuseks kaks väikest Eesti lippu. Kui ma tahtsin teda õpetada, tõrjus ta mind eemale: Emme, ma käin ju koolis. Kas sina arvad, et meile seal midagi ei õpetata?! Kõrreke oli jälle oma koolis õppinud salvrätte kenaks voltima, nii et need said ka päevakohased, sinimustvalged ja lillekujulised.

Nii et olid kilulievad ja kamatort ja pokaalides Punase sõstra nimeline limonaad. Väga varakult, sest Kõrreke pidi ju jõudma esinema.

P1050561

Meeleolu oli vastavalt ülemeelik. Vähemalt poistel, sest Kõrreke veetis valdava osa kiirest hommikust vannitoas ja peegli ees. Loomulikult ma keelasin Väikevenda, et ta pokaalis oleva limonaadiga ei mängiks. Ning loomulikult mängis ta edasi. Pokaal purunes hetkel, kui Kõrreke jõudis alla. Kamandasin Väikevenna eemale. Suur Vend aitas mõned killud kokku korjata ja limonaadi kuivatada. Kõrreke tahtis ka aidata, aga kuna aega oli napilt, käskisin ma tütrel kiluleiba süüa. Kui ma märja lapiga kleepuvat ollust nühkisin, seletasin ise:

Ega ma sellepärast pahane ei ole, et klaas läks katki, vaid sellepärast, et sa lollitasid, kuigi ma keelasin.

Jah, nii ütlevad nad alati, kommenteeris Kõrreke. Näiteks, et ega ma sellepärast pahane ei ole, et sa kommid ära sõid, vaid sellepärast, et sa valetasid.

(Kuigi tegelikult tahaksid nad ikkagi ise kommi, lisasin mina.)

Lõpuks oli meil meeleolu kõigest hoolimata hea. Kõrreke teadis, et liputervitus toimub sel aastal raekojaplatsis ja sinna me sõitsime, Väikevennal kaasas koolis meisterdatud lipp. Ma küll imestasin, et parkimiskohti nii vabalt saada on, kuigi Kõrrekese kohalolekuaeg oli justkui möödaski.

Raekoja ees olime meie, kaks meest, kes seadsid mikrofone ning üks imeilus alaska malamuut sõbraliku perenaisega. Väikevend oli õnne tipul. Kõrreke uuris asja ja teatas, et ütles meile kogemata tund aega liiga varase kellaaja. Käisin ostsin Wernerist topsiga ingveriteed. Ilm oli suisa kevadine, aegamisi jõudsid inimesed, teised koerad, korporandid ja kaitseväelased ka pärale.

P1050583

Ainuke mure oli, et parasjagu Kõrrekese esinemise ajal tundsin, et mul tõuseb uuesti palavik. Pistsin tütrele bussiraha taskusse ja sõitsime poistega koju. Lipu tõmbasime ka vardasse.

Ülejäänud päev oli sama tore ja maitsev, aga kõike ma nüüd ka ei räägi. (Kuigi Väikevenna arvates tulime me külast ilmselgelt liiga vara koju.)

Tõrvik loidab käes!

Nendel päevadel, kui Suurel Vennal on olnud poistekoor, võib kodus ikka meeleolukaid laulukatkeid kuulda. Näiteks sellist: Kasvõi põlvepikkune takusärgis poisike kuni püsib leeloväes, tõrvik loidab käes!

(Nii et kui sa kahtled, kas panna laps muusikaklassi, siis mina küll soovitan. Mine tea, muidu ehk võiks arvata, et tõrvik susiseb virilalt…)

Ilmselgelt oli eelmisel nädalal vaid kahepäevane haigena kojujäämine liiga vähe. Aga olümpiaad oli tulekul ja nii. Lõpuks said õigeks ajaks kõik lapsed õpetatud, isiklikud lapsed mööda linna laiali veetud, Mamma sünnipäevakoogiga töö juurde toimetatud, olümpiaaditööd parandatud, Väikevend vanaema juurest koju toodud, tulemustest teada antud, kellele vaja (üheksa õpilast, kaks kolleegi ja üks peresõber). Ainult kooki ei jõudnud enam ise küpsetada, ostsin poest. Naasesin ju lõpuks kilbiga (ja mitte kilbil!), nii et võisin seda endale lubada küll.

Mis tähendas kokkuvõttes lisaks kilbile ka uut jõudu kogunud köha. Väikevend oli enda omast edukalt vabanenud, nii et otsustasin kah tema väga vastikut köharohtu võtma hakata. Kuigi joogatreener ütles täna, et jooga koos ingveriteega olevat veel parem rohi. Lisaks käskis ta kodus peapealseisu harjutada. Ta väitis, et kui sa tunde kätte saad, kerkivat jalad ise taeva poole. No ma ei tea, minul ei kerki seni veel midagi. (Selle koha pealt siis tõrvik ei loida.)

Aga Väikevennaga oleme nüüd, tundub, neli puudutud päeva kenasti järele õppinud. Tööasjad on kah enam-vähem kontrolli all. Koolituse kodune töö valmimisstaadiumis. Järgmine jooga on alles neljapäeval, nii et hetkel pole veel isegi peapealseismise pärast vaja muretseda.

Ma siis lasen end lõdvaks ning teen lihtsalt veel pisut tööd.

Kodus, lastega

Olen endiselt haige. Ka Väikevend on haige. Kui viimane tundub kõigile täiesti usutav ja loogiline, siis ema haigeolemine tuleb jäävat väljapoole tunnetatavat reaalsust. Ema, see on umbes nagu tuletooja Prometheus – isegi kui kotkas ta maksa nokib, kasvab see lihtsalt tagasi. Emad ju ei haigestu. (Emme, äkki on meil kraadiklaas katki, arvas tütar Kõrreke peale mu neljandat palavikupäeva.)

Peale retke perearst-apteek-toidupood-telefoniparandus olime Väikevennaga mõlemad oimetud, jõime teed ja vaatasime olümpiamänge ning ootasime Kõrrekest-Suurt Venda koju. Väikevend keris oma palavikusooja keha mõnuga mu kaissu. Tuli meelde see aeg, kui Väikevend oligi veel kodusel pidamisel. Küsisin, kas ta sellest ise ka midagi mäletab. Loomulikult mitte. Mina küll mõnikord igatsen seda aega taga.

Kõrreke jõudis koju esimesena. Kuna tal on homme keskpäeval mingi nuputamisvõistlus, siis on ka tema homme koolist prii. Ta mängis oma Simsi ja seletas meile, et kui keegi tahab sinna sääski ka, peab ta need eraldi lisaga ostma. Võluv maailm – sääsed saab vaid lisatasu eest. Sarnaselt oma emale pole rahakogumine ka Kõrrekese tugevaim külg. Nii et sääskedega läheb vist veel aega.

Suur Vend jõudis koju päris hilja, nad olid kooriga ette laulmas. Mõtle, ma nägin ta esimest korda Hirvo Survat! pakatas mu vanem poeg koju jõudes.

Vaatasime poistega internetist korvpalli, jõime meega teed ning jõudsime enne magamaminekut sinnamaani, kus lehmad võtsid Pahupidikooli üle. Õnneks on viimane Pahupidikooli raamat veel ees. Oleme põnevil.

(Võrdlus Prometheusega on ehk siiski liialdus. Õnneks on meil siin kõigest gripp ja mitte kotkas.)

Palavikuline energia

Peale võrdlemisi värvikaid öiseid unenägusid ärkasin ma erakordselt reipana. Linad, tõsi küll, olid higistamisest läbimärjad, kuid peale dušitamist-kreemitamist tundsin end suisa uuestisündinuna. Kraadiklaas näitas siiski veel palavikku. Mul võiks igapäevaselt palavik olla. Tegin hommikusöögi, viisin poisid kinno, käisin poes, tõin poisid kinost tagasi, pesin ja triikisin pesu, eemaldasin katlakivi nõudepesu- ja pesumasinast, tegin lõunasöögi, pesin puhtaks oma käekoti, õppisin Väikevennaga, valmistasin ette terve nädala tunnid. Tavaliselt, tervena, ma küll nii palju ei jaksa. Huvitav, millest see tuleb?

Kõik on hästi!

See oli hetk, mis koosnes järgmistest komponentidest:
– mul olid tõusva palaviku tõttu külmavärinad;
– mu lapsed olid mööda linna laiali ja ma pidin nad kokku korjama, sh ka sporditrauma saanud poja;
– oli vaja hädasti minna poodi nii inimestele kui ka kassile süüa ostma;
– mul oli vaja kodus katlasse tuli teha;
– ma üritasin seda kõike parasjagu oma laste isale läbi telefoni selgeks teha, et teada saada, kas võtta suund koju või traumapunkti.

Vist ainult mehelik loogika võimaldab sel hetkel küsida: sinuga on kõik hästi?

Viisin lapsed koju, pojaga traumapunkti minekust siiski pääsesin. Käisin poes. Nägin pr Sehkendajat, kes soovitas panna küüslaugud kõrva. Olevat väga moodne haiguste ravi.

Mina panustan siiski klassikalisematele meetoditele. Ostsin džinni, toonikut, sidrunit ja gripiteed. Mõtlesin, et alkohoolikud peavad ikka ropult rikkad olema. (Mina, kes ma ostan alkoholi nii harva, et ma ausalt öeldes isegi ei teadnud, mis riiulilt ma kodupoes džinni leian, oli sügavalt üllatunud tavapärasega võrreldes poole suuremast poearvest.)

Kõrreke tegi ahjupelmeene. Vanaema tõi ise Väikevenna koju. Suur Vend tõi autost koti. (Mul endal polnud jaksu.) Kõrreke pani pesu kuivama. Suur Vend läks sõprade teise mängu ajaks kohale, kaasa elama. Kõrreke ja Väikevend tülitsesid arvutiaja pärast. Peale telefonikõnelusi oma isaga leppisid nad ära. Väikevend tuli mulle oma kohustuslikku kirjandust (Sööbik ja pisik) ette lugema. Maja sai ka päris soojaks. Lõpuks jagus ka arvutiaega kõigile.

Kõik oligi hästi.

On külm ja nukker veebruar käes

Rongid, laevad ja päevad, ühtviisi libisevad kõik mööda. Oma isiklike väikeste pidepunktidega.

Noh, näiteks – nii erinevad kui mu kaks poega ka pole – ja nad on väga erinevad – on sarnane see, et mõlemal võtab trennist tulles riiete vahetamine pea sama kaua aega kui trenn ise.

Ma pidin ju rääkima, kuidas hunte kodustatakse, selgitas Väikevend.

Ma arvan, et poistega peaks ikkagi karmim olema, kostis ta peale mõningast järelemõtlemist. Üks kord võid leebelt öelda, aga siis ole karmim.

Väikevend täitis kodus kirjatehnika vihikut. Kõrreke ütles Väikevennale, et tema küll esimeses klassis nii korralikult ei kirjutanud. See meeldis Väikevennale silmanähtavalt.

Õhtul tundsin, kuidas üleüldse ei viitsi trenni minna. Aga kuidas ma saan minemata jätta, kui olen lubanud seejuures tütretirtsu muusikakooli viia, Väikevennale, et ta saab spordiklubi lastetoas olla ning pärast pean nagunii Suurele Vennale trenni järele minema? Rääkimata sellest, et palun näidake mulle daami vanuses 25+, kes väidaks, et tema kõht-selg-tuhar on piisavalt trimmis?! Nii et jah, ma viisin tütre Riia mäele, Väikevenna lastetuppa mängima – on tõesti üks tore koht, kus lapsed huvitaval kombel eelistavad mängimist näiteks telekast filmide vaatamisele, ning Väikevend on seal täiega oma jope -, käisin ise trennis ning tõin Suure Venna koju. Spordiklubi juures vaimustus Väikevend lund katvast koorikust. Nii lõbus on hüpata koorikust läbi.

Suur Vend riputas kodus trepile graniitliiva.

Unejutuks Pahupidikool kukub kokku, tänases loos teipis proua Pärl pliiatseid näriva poisi suu teibiga kinni ja mõtles, et peaks edaspidi kõigil laste suid teipima hakkama. (Huvitav, peaks homme küsima Väikevennalt, kas see oli piisavalt karm.)

Keetsin kohvi, et mõned tööasjad ära teha, aga näed, jäin hoopis Marju Kuuti kuulama. Oh, mõnikord tahaks ise istuda mõnele rongile või laevale ja olla kusagil ära. Aga nagu ma Pahupidikoolist – üks ütlemata väärt raamat – üks õhtu lugesin, peab tegema valiku, kas vabadus või turvalisus.

https://www.facebook.com/video/video.php?v=4988619327773