Soojendusringilt

Mina olen olnud oma tütre emaks üksteist, suuremale pojale üheksa ja pisemale neli aastat. Minu ema on minu ema olnud palju kauem.

Aeg-ajalt, sattudes teismeliste teemadele, hingan ma sügavalt sisse. Minul endal oli ülimalt keeruline teismelise-iga.  Polnud vist ainsatki potentsiaalset teismelisega ette tulla võivat probleemi, mida ma poleks täie veenvusega Mammat ja Papat juukseid kitkuma pannes läbi teinud.

Mul on alles soojendusring käsil.

On ju tõesti põhjust olla rõõmus, kui kõige suuremad mured on marraskil põlved, kadunud pall või katki läinud koolikott. Põlvele sai plaaster, vanaema ostis lapsele uue palli ja isa koolikoti. Minu osa on tõesti… la dolce vita. (Seda enam, et samanimelises söögikohas käisime täna kogu oma pere emade ja lastekomplektiga lõunat söömas!)

Ning mida muud öeldagi päeva kohta, mil sa ärkad selle peale, et pisipoiss tuleb kaissu ja ütleb: Emme, sa oled mulle nii armas!