Õunapuuõitest, rüütlist ja printsessist

Täna tabas mind aias muru niites ehmatus: õunapuu on juba ära õitsenud! Hirmus lugu. Hirmus mitte muidugi õunapuuga, vaid iseenda mõtetega – õunapuu ju peabki õitsema ja siis hakkama õunu külge kasvatama.

Nagu lapsedki, kes ei jää igaveseks õndsalt neljaseks – kuigi jäävad alatiseks just sellistena meelde. Võrkkiik kahe neljasega, kellest üks on oma sõnutsi rüütel ja teine printsess – see on midagi niisugust, mil tajud maailmaasjade suurepärast korraldust omaenese aias (kus õunapuud on just õitsemise lõpetanud).

Naabritüdruk – tema see printsess oligi – tahtis ka muru niita. Mul oli täna kõige tavalisem, mehaaniline niiduk  ja lasin siis preilil proovida. Ega ta muidugi ei jõudnud seda lükata.  Rüütel seevastu jaksas natuke lükata küll.

Printsess oli siis pisut kurb.

See on ehk sellepärast, et Väikevend käib lasteiaias judotrennis, pakkusin.

Jaa, ja ma käin veel jalgpallis ka! uhkustas rüütel Väikevend.

Printsess teatas, et tema käib balletis (no loomulikult!) ja oli hiljaaegu väänanud välja jalaluu. Sellepärast ei tohi ta sellist harjutust praegu teha (ta näitas meile, millist just), küll aga peab ta  praegu tingimata harjutama. Rüütel ei osanud peente pas´de peale muidugi midagi kosta.

Aga balletiõpetaja käskis mul külas olles võrkkiiges ka kiiguda, hüüdis printsess ja sukeldus võrkkiike.

Printsessil tuleb varsti sünnipäev – postkastis oli paar päeva tagasi ümbrik kutsega, adressaadiks lugupeetud Väikevend. Sellest ajast peale on meil muidugi pidevalt olnud arutelusid, mida ühele printsessile kinkida. Mõni barbi näiteks, arvas Väikevend elutargalt. Küsisin täna siis peatselt sünnipäevalapselt endalt. Kas poni, Littlest Pet Shop või barbi, arvas ka hallides dressipükstes printsess nöörredelil kiikudes (ka seda tulevat balleti tarbeks kindlasti teha!) ise. Nojah, eks ükskord ole ikka esimene kord.*

Kel pool üheksa tuleb printsessi suurem vend talle järele. Mina olin juba tükk aega tagasi sääskede eest tuppa tulnud.

Homme mul ka ei ole õhtul balletti, hõikab printsess veel väravalt ja võtab oma tõukeratta, et sõita kaks maja edasi.

 

*Minul, ma mõtlen. Roosat plastmassi osta. Kõrrekesega oleme kuidagi ilma hakkama saanud. Paar kingitud barbit oli lapsel küll olemas, aga roosadest helesinise lakaga puudlitest ja ponidest oleme suutnud hoiduda. (Loodetavasti pole laps sellest elukestvat traumat saanud.)

Advertisements

4 thoughts on “Õunapuuõitest, rüütlist ja printsessist

  1. kertu ütles:

    pet shopi tegelane on vist kindla peale minek! me ostsime neid Madise sõbrannadele kui need järgemööda 4 või 5 said. mõni preili tahtis küll ehteid ja see oli palju keerulisem. mina valisin sõbrannale näiteks puidust helmestega käevõru (roosa siiski!) aga Madis ütles, et too ei kõlba. “need pole ju briljandid! Annabelile meeldivad briljandid!”

  2. Paula ütles:

    Mina vandusin, et ei osta ühtki barbit või muud kolekolinat. Kui minu preili teatas, et ta on nii suur, et enam nukkudega ei mängi saime tuttavatele kolmikutele annetad 20! barbit ja ühe keni. Õnneks ei olnud kõik minu ostetud, aga keda see takistab. Sama lugu juhtus ka mängurelvadega :). Hea teist kuulda, ma juba hakkasin muretsema, et koolilõpp on teist võitu saanud.

  3. hildur ütles:

    Jajah, pisikestele printsessidele kingituste muretsemine on paras pähkel. Väikevenna printsessil on vähemalt konkreetsed soovid 🙂
    Mul omal ajal oli nii, et Kolmas muutus korraga väga popiks poisiks, keda kogu aeg tüdrukute sünnipäevadele kutsuti. Esialgu ei saanud keegi aru mispärast just Kolmas see edukas “naistemees” oli. Ideid mõistagi nappis ja enamasti said tirtsud kingiks mingi ehtevidina. No ja siis tuli välja, et see oligi põhjus. Kolmas pidavat tüdrukutele nii lahedaid kingitusi tegema ja pooled rühma tüdrukud kandsid tema kingitud kulinaid 😉

  4. iibis ütles:

    Meil on jah kõigist lastest just Kõrreke olnud see, kes igasugu moevidinatest väga ei huvitu. See petšop oli ju natuke tema ajal ka, aga pigem meeldisid talle Polly Pocketi väikenukud, kellega sai rohkem ja mängida. Väga roosad ei saanudki asjad olla, sest suur osa mänge mängiti ju poolteist aastat noorema vennaga maha. Samas näen ma oma moevidinate-lembestest poistest, et pmst võib neid olla lõputu hulk ja ikka on veel vähemalt teist sama palju puudu.

    Hilduri näide on väga äge. Suisa teaduslik – kumb oli siis ikkagi enne – muna või kana?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s