Märts – kreedit, deebet ja muu segadus

Väga pikk kuu oli. Ja sedasorti pikk, mis ei tundu ka tagantjärele lühem.

Tööd oli palju, ja selle üle ma otseselt ei kurda. Sest tegelikult oli tööga seoses ka palju toredaid hetki ja mu enda klass on endiselt imeline ja lõpuks sain ma ju kõigega hakkama ka. Täna hommikul lõpetasin viimaste märtsikuiste tööde parandamise.

Hirmus lugu on siis, kui pead lapse tervise pärast muretsema ja seda olen ma tõesti viimasel ajal ka teinud. Samas, mu tütreke käis üks nädal ja üks päev tagasi ära mandlioperatsioonil ja loodetavasti lähevad nüüd asjad ikka ülesmäge. Tundub, et paraneb. Igal juhul oleme käinud koos juba Kalevipoega vaatamas (kolm päeva peale operatsiooni) ja botaanikaaias. Ja eile tegin kolme juustu pastat – juba saab pehmet toitu süüa. Ning jäätis talle õnneks maitseb. Rääkisime pasta ja jäätise kõrvale Roosi nimest, mida ta parasjagu leob ning laps oli päris võlutud mõttest, et Eco on Tartus loengugi pidanud.

Suurt Venda näen ma vist viimasel ajal harvemgi kui ametlikult peika juures elavat tütart. Pruut, teadagi, võtab kole palju aega. See, mis pruudist üle jääb, kulub jalgpallile ja vist vähesel määral ka koolile. Ühel õhtul, kui ma nüüd meenutan, õppisime esimese ilmasõja kontrolltööks. Tema koolis olid lood hoopiski segased ning lisaks kõigele muule huvitavale vahetati välja ka klassijuhataja. Laps ise oli rahulik, ja leidis, et klassiõed reageerisid üle: Aga mis sa ikka teed, kui sul on klassis 25 tüdrukut ja üks gei!

Väikevend alustab homsest uuesti korvpallis. Loomulikult, kui ma suvel garderoobis revisjoni tegin ja küsisin, kas korvpalliasjad võib viia taaskasutusse, väitsid poisid, et neid küll enam vaja ei lähe. Ma varustuse soetamisega siiski pisut ootan. (Ja jalgpalliasjad jätan igaks juhuks alles…) Koolis on saanud Väikevend kiita kokanduses, milles ta on osutunud vägagi initsiatiivikaks ning mille tulemusi on ta alati minugagi jaganud. (Ühel korral oli keset tundi ukse taga kahe kotletiga.)

Kuu lõpul õnnestus mul esimest korda käesoleval hooajal saada nohu. (Aga noh, võrreldes kõige muuga ongi nohu lihtsalt nohu.)

Täna lõpetasin ka Liikuvate piltidega. Ei oskagi seletada, aga lugemine läks pikalt. Kuigi raamat oli iseenesest meeleolukas ja nii.

20190330_165622

Botaanikaaias kevad juba õitseb!

Ta polnud kuigi kindel, mida tulevik toob, aga kui tal endal siin vähegi sõnaõigust oli, pidi selles olema tass kohvi. Nii et jätkame siis.

Ööd ja päevad

Kassidel on kevad. Kukil kui nooremal on eriti kevad. Näiteks täna öösel oli tal plaanis pikem aktsioon, mis, nagu ma hommikul tõdesin, oli sisaldanud raamitud foto lükkamist põrandale, pesuresti mahaajamist hirmsa kolina saatel, kolme raamatu riiulist põrandalekukutamist ning lõpuks tuiskamist üle minu voodi ja minu, üks kass ees ja teine järel. Pesuresti kukkumist ma kuulsin – kuid otsustasin, et magan edasi – ning tagaajamiset tundsin (teravalt) – ja otsustasin sellegipoolest, et magan edasi.

Nädalavahetus ju!

Mis nüüdseks on kadunud, justkui poleks teda olnudki. Laupäev kulus sotsiaalseks ja perekondlikuks suhtluseks. Ja viimane, suhteliselt uuena siis, tähendab tütrele küllaminekut. Tütrekest käisin vaatamas koos kookide, Väikevenna ja lauamänguga. Tütar ja ta peika elavad kenasti, ühtaegu kesklinnas ja teisest küljest vaatega pallaslikule agulile. Täna käisid nad meil lõunal, nii et ega mul millegi üle kurta pole.

Kui, siis selle üle, et Suurt Venda näen ma pärast seda, kui ta omale pruudi leidis, harvemini kui ta musta pesu. Küll osales ta kliimastreigil, küll oli kooriga ette laulmas, aga kõige sagedamini loomulikult pruudi juures.

Väikevend peab see-eest tulevikuplaane, mis küll iga natukese aja tagant täpsustuvad. Täpsustus puudutab taksikoerte, pesukarude ja rebaste arvu suhet. Nende arvu, kelle ta endale võtab, kui suureks saab.

Öösel – hoolimata kindlameelsest otsusest magada edasi, kapaku üle minu kasvõi tuhat kassi, ärkasin ma tegelikult ikkagi üles. Lugesin lõpuni ühe skandinaavia krimka – noore kirjaniku esimene, püüdlik ja omamoodi päris kena lugemine (sundis mind näiteks uurima Woodmani kohta, no ja siis veel elegantsete lüketena heidetud arvopärt ja bobdylan ja budism janiiedasi.)

Ja nüüd ongi pühapäev lõppemas. Jõudsin kasside järelt koristada, trenni, lõunat teha, Kõrrekese siia tuua, poes käia, Kõrrekese koju viia, triikida, siis veel kassikarvu koristada, õhtuks küpsetada, tööasju teha. Kas see ongi kõik?

20190317_153844

Teel tütre juurde. Puhas poeesia

 

Kosmos ja kassiliiv

Nii komme kui peavalutablette kulub viimasel ajal palju. Nädal on küll veel poole peal, aga väsimus on korralik. Raamatu asemel kipub töölt tulles valikuks pigem ETVs nähtav Ämmaemanda sari. Mis, ma saan ju aru, koosneb klišeedest ja etteaimatavatest süžeekäikudest, aga ikkagi tundub võluv ning aitab argipäevad õhtusse.

Kusjuures, tegelikult pole sündmusi üldse vähe ja emotsioonegi jagub. (Ja ma ei räägi siinkihal poliitikast!) Väikevend näiteks on ära tüdinenud jalgpallist ning tahab naasta korvpalli. Siis oli ühel päeval tohutu kirgede torm teemal ma ei taha kokanduses selles rühmas olla kuni harraste palveteni paluda õpetajalt luba, et ta saaks üksinda kokata. Asi lõppes sellega, et ta sai oma rühma bossiks ning koguni õpetajalt oma toiduvalmistamisoskuse eest kiita. (Mulle toodi ka kaneelisai ja pizzatükk maitsta. Olid head!)

Nädala alguse poole oli mul oma klassiga teatrisseminek, ja kuna pilet oli parasjagu üle, oli Väikevend kõigeks valmis, et minuga kaasa saada. Lubas koguni, et hakkab vabatahtlikult kassi liiva vahetama. (See oli enne Kõrrekese ülesanne, kui ta veel meie juures oli.) Kaasa ta sai. Ning tegelikult – Kosmose-tükki võiks täiesti soovitada. Saab küll teha noorteetendust nii, et ei ropendata ega vägivallatseta ja ikkagi on huvitav. Ka sihtgrupile. (Nagu Väikevend kokku võttis: seda võiks isegi siis vaadata, kui saksa keelest ära ei saa.)

E-etteütleuses tegin täna ühe vea – no ikka kuidagi ei õnnestu veatult kirjutada. See õnnetu tuljak! No muidugi kirjutatakse tantsu nimi väikese algustähega.

Väikevend on seevastu õppinud Rubiku kuubikut kokku panema. Kahtlemata on see väga vajalik oskus. Selleks on isegi valmeid olemas. (Kahju, et koolis vajalikud matemaatikavalemid sama paeluvad pole!)

Täna vahetas Väikevend ära kassiliiva. Koolist tulekuga jäi aga lootusetult hilja peale ning jalgpallitrenni ei oleks enam kuidagi jõudnud. (Klassijuhataja tahtis rääkida, siis jäi poistega pinksi mängima ja siis napilt bussist maha.) Eks ma pean vist vana korvpallitreeneriga ühendust võtma.

Ilusad ja huvitavad asjad sel nädalal

Ootamatult tabas mind neljapäeva – tegelikult muidugi reede, nagu Epp ütles –  hommikul naistepäev. Ma olin selle unustanud, kuid kui ma hommikul munavõileiba tegin, saabusid kohalikud härrased kolme roosiga. Suur Vend selgitas, näol tähtis ilme: Nüüd ei tohi ma küll selliseid tähtpäevi unustada.  (Nojah, kuu aega pruudiga – äkki keegi veel ei tea? –  on senini hästi mõjunud, kui mitte arvestada tema pangaarvet.) Hiljem tööl sain veel häid soove ja lilli ning päeva saldoks jäi lisaks kolmele roosile ka üheksa tulpi, pisut šokolaadi, mõningad kallistused ja üks pulgakomm. (Viimase ulatas mulle pidulikult üks viiendas klassis õppiv härrasmees.)

Iseeendale lubasin naiste-(või palga?)päeva puhul uue mopi – vana oli eelmisel nädalal minu raske koorma all murdunud. Võtsin selle ka kohe kasutusse.

Tütre ja ta peika jaoks tähendab nädal kolimist, leidsid ja endale tillukese korteri, kuhu nad eilse seisuga on suurema osa oma asju kohale viinud. Eile aitas neid peika isa, täna lähen mina ja aitan ära kolida basiilikupotid ja peika kaabud. Eilsel õhtul nägin nende pesakese puhtjususlikult ära ka. Juhus seisnes selles, et mulle helistas Mamma, kellel olid käinud külalised. Mamma kurtis, et tal oli üks kook täitsa üle jäänud. (Kana oli ka üle jäänud, aga sellest ma loobusin.) Lubasin koogi ära tuua, kuid siis mõtlesin, et ehk kuluks see kook just kolimisest kurnatud lastele. Lapsed palusid, et ma ostaks ka juust ja tikke ja nii ma siis läksingi. Pisike korter oli täis kaste raamatutega ja osadeks lahti võetud mööblit. Lapsed olid rõõmsad, olid juba seadnud töökorda vinüülimängija (Arvo Pärdi plaat oli parasjagu peal). Jõime sealsamas kastide vahel teed. Tundus, et kodumängimine pakub neile suurt lõbu.

Väikevend seevastu naudib tõelist hiirte pidu – kuna vend on hõivatud küll UPT, küll pruudiga (no ja trennis käib ka endiselt!), siis on tema saanud enamasti vaba voli mängida Suure Venna mängukonsoolis.

Kassid ajavad karva ning võtavad juba mõõduka kestvusega õhuvanne. Kevad pole enam kaugel!

Võimetekohaselt

Vaatasin siin tänasel valmistepäeval uudiseid, kus proua väitis, et on sündinud 1929 korralikust, (soomusrongilt tulnud!) mehe ja naise vahelisest abielust. (Ikka tõeliselt kurb, kui järgneva üheksakümne aasta vältel suuremad saavutused puuduvad.)

Ise käisin valimas ära, nädal tagasi eelvalmistel. Sain kommi ja hääle kah antud.

Vaheajal oli väga rahulik nädal. Väikevend oli isaga suusatamas. Isegi kassid, mulle tundus, ajasid vähem karva kui tavaliselt.

Käisin trennis, paar korda kinos, tegin natuke tööasju. Nende osakaal muidugi kasvas nädala jooksul eksponentsiaalselt. Veel täna õhtul leidsin kotist paki parandamata töid. Hea, et sain viia ka Mamma Tõde ja õigust vaatama. Mamma oli umbusklik, kuid peale lõppu suutis ta vaid öelda: See on parim Eesti film, mis kunagi tehtud on. (Mamma oskab head halvast eristada küll.)

Muidu on ilmad läinud valgemaks ja soojemaks, mulle tundub, et hakkan kuidagi spontaanselt suveajale üle minema – uni tuleb varem ja läheb ka varem ära.

Nõudepesumasinast hakkas eile vett lekkima ja siis lõpetas eile üldse töötamise. Hetkel on meid nii vähe, et käsitsi nõudepesu ei ole probleem. (Kuna meil nõudepesumasin on pesumasinaga kõrvuti, siis lekke märkamisel on suurim hirm, et äkki on pesumasin. See oleks küll probleem.)

Homseks on asjad muidu pakitud, loodetavasti ka Väikevennal. Täna ostsime ka uued teksased, muidu ta kogu aeg kurtis, et KÕIK püksid on hommikul väikseks jäänud. (Isa juurest naases koos paari uute dressipükstega.)

Nii et ega mul selle alguses kirjeldatud vanaprouaga võrreldes kah mingeid erilisi saavutusi pole välja tuua – pojale uued püksid ja lekkiv nõudepesumasin. (Või kui mitte tuua välja asjaolu, et ehkki ma pole korralikult abielus tubli soomusrongilt tulnud mehega, pole ma siiski vähemalt abielus  ka naisega…)