Kõik on hästi!

See oli hetk, mis koosnes järgmistest komponentidest:
– mul olid tõusva palaviku tõttu külmavärinad;
– mu lapsed olid mööda linna laiali ja ma pidin nad kokku korjama, sh ka sporditrauma saanud poja;
– oli vaja hädasti minna poodi nii inimestele kui ka kassile süüa ostma;
– mul oli vaja kodus katlasse tuli teha;
– ma üritasin seda kõike parasjagu oma laste isale läbi telefoni selgeks teha, et teada saada, kas võtta suund koju või traumapunkti.

Vist ainult mehelik loogika võimaldab sel hetkel küsida: sinuga on kõik hästi?

Viisin lapsed koju, pojaga traumapunkti minekust siiski pääsesin. Käisin poes. Nägin pr Sehkendajat, kes soovitas panna küüslaugud kõrva. Olevat väga moodne haiguste ravi.

Mina panustan siiski klassikalisematele meetoditele. Ostsin džinni, toonikut, sidrunit ja gripiteed. Mõtlesin, et alkohoolikud peavad ikka ropult rikkad olema. (Mina, kes ma ostan alkoholi nii harva, et ma ausalt öeldes isegi ei teadnud, mis riiulilt ma kodupoes džinni leian, oli sügavalt üllatunud tavapärasega võrreldes poole suuremast poearvest.)

Kõrreke tegi ahjupelmeene. Vanaema tõi ise Väikevenna koju. Suur Vend tõi autost koti. (Mul endal polnud jaksu.) Kõrreke pani pesu kuivama. Suur Vend läks sõprade teise mängu ajaks kohale, kaasa elama. Kõrreke ja Väikevend tülitsesid arvutiaja pärast. Peale telefonikõnelusi oma isaga leppisid nad ära. Väikevend tuli mulle oma kohustuslikku kirjandust (Sööbik ja pisik) ette lugema. Maja sai ka päris soojaks. Lõpuks jagus ka arvutiaega kõigile.

Kõik oligi hästi.