Väärikalt, kuid vimkadega

No muidugi oli meil pidu. Juba eelmisel päeval oli Suur Vend mures, kas kiluleivad ikka (ema tervislikust seisukorrast hoolimata) tulevad. Ja Kõrreke tahtis teada, kas ma ta pasunakoori kohale viin. Nad pidid nimelt esinema raekojaplatsis. Väikevend meisterdas kamatordile kaunistuseks kaks väikest Eesti lippu. Kui ma tahtsin teda õpetada, tõrjus ta mind eemale: Emme, ma käin ju koolis. Kas sina arvad, et meile seal midagi ei õpetata?! Kõrreke oli jälle oma koolis õppinud salvrätte kenaks voltima, nii et need said ka päevakohased, sinimustvalged ja lillekujulised.

Nii et olid kilulievad ja kamatort ja pokaalides Punase sõstra nimeline limonaad. Väga varakult, sest Kõrreke pidi ju jõudma esinema.

P1050561

Meeleolu oli vastavalt ülemeelik. Vähemalt poistel, sest Kõrreke veetis valdava osa kiirest hommikust vannitoas ja peegli ees. Loomulikult ma keelasin Väikevenda, et ta pokaalis oleva limonaadiga ei mängiks. Ning loomulikult mängis ta edasi. Pokaal purunes hetkel, kui Kõrreke jõudis alla. Kamandasin Väikevenna eemale. Suur Vend aitas mõned killud kokku korjata ja limonaadi kuivatada. Kõrreke tahtis ka aidata, aga kuna aega oli napilt, käskisin ma tütrel kiluleiba süüa. Kui ma märja lapiga kleepuvat ollust nühkisin, seletasin ise:

Ega ma sellepärast pahane ei ole, et klaas läks katki, vaid sellepärast, et sa lollitasid, kuigi ma keelasin.

Jah, nii ütlevad nad alati, kommenteeris Kõrreke. Näiteks, et ega ma sellepärast pahane ei ole, et sa kommid ära sõid, vaid sellepärast, et sa valetasid.

(Kuigi tegelikult tahaksid nad ikkagi ise kommi, lisasin mina.)

Lõpuks oli meil meeleolu kõigest hoolimata hea. Kõrreke teadis, et liputervitus toimub sel aastal raekojaplatsis ja sinna me sõitsime, Väikevennal kaasas koolis meisterdatud lipp. Ma küll imestasin, et parkimiskohti nii vabalt saada on, kuigi Kõrrekese kohalolekuaeg oli justkui möödaski.

Raekoja ees olime meie, kaks meest, kes seadsid mikrofone ning üks imeilus alaska malamuut sõbraliku perenaisega. Väikevend oli õnne tipul. Kõrreke uuris asja ja teatas, et ütles meile kogemata tund aega liiga varase kellaaja. Käisin ostsin Wernerist topsiga ingveriteed. Ilm oli suisa kevadine, aegamisi jõudsid inimesed, teised koerad, korporandid ja kaitseväelased ka pärale.

P1050583

Ainuke mure oli, et parasjagu Kõrrekese esinemise ajal tundsin, et mul tõuseb uuesti palavik. Pistsin tütrele bussiraha taskusse ja sõitsime poistega koju. Lipu tõmbasime ka vardasse.

Ülejäänud päev oli sama tore ja maitsev, aga kõike ma nüüd ka ei räägi. (Kuigi Väikevenna arvates tulime me külast ilmselgelt liiga vara koju.)

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s