Äkki on veel mõni jõud peale füüsika? Vähemalt kraanikausiski?

Sirvisin eelmisel nädalal tütar Kõrrekese poolt minu lugemislauale poetatud Imelist Teadust, kus oli juttu loosungi all Komplekteeri oma laps ise! kaasaegse geneetika võimalustest. Kraabid naharaku ja tellid omale unelmate lapse. Ja ma mõtlesin, et ma poleks küll omale ise osanud nii ägedaid lapsi komplekteerida, kui nad mul tegelikkuses on (eriti ägedad tunduvad nad muidugi hetkel, pikema eemaloleku aegu…). Äkki oleks küsinud hoopis blondi ja sõnakuulelikku tütart ning mustalokilist musikaalset poega?  Ja ma siis selle barbi ja kahe keniga peale oleks hakanud?

Üldse tulevad viimasel ajal igasugu rõõmsad asjad mõttesse. Näiteks et ma olen rahul iseenda ja oma vanusega ja sellega, et mul on just praegu sellises vanuses lapsed nagu mul on. Et saab juba rääkida ja mängida Scrabble’ it, selmet lugeda umbes sajaviiekümnendat korda ette raamatut Õnneseen Muki (tegelikkuses oli neid kordi muidugi rohkem, sest Suur Vend, kes toona oli veel üks Üsna Väike Vend, nõudis seda ja ainult seda raamatut endale unejutuks mitu aastat jutti.) Väikesed lapsed olid ka toredad, ja enne laste sündi oli ju samuti elu (vist), ainult et praeguse aja vastu see justkui ei saa.

Selle, et elus ei käi asjad ainult füüsikaseaduste järgi, lükkas mõni päev enne reisileminekut ümber ei keegi muu kui Väikevend. Sest ta oli surmkindel, et näeb kraanikausi äravoolus minu pärli. Ja kõige imetabasem, et see pärl oligi seal! Kaks kuud, ja ma sain ta kätte!

Laste äraolek on ühelt poolt kuidagi vabastav – et saadki mõned mõtted lõpuni mõelda, lugeda järjest mitu Robert Van Guliku hiina krimkat, minna pärast trenni veel ujumistiirule ning sauna ning juurelda õhtul toidupoes: kas võtta täna üks või kaks kuklit?  Ja nõudepesumasin ei taha samuti kuidagi täis saada, aga täna ööseks tuleb vist ikkagi käivitada, muidu tuleb homne hommikukohv juua põrsapildiga kruusist.

Ah, aga igatsus tuleb ikkagi peale.

Advertisements

4 thoughts on “Äkki on veel mõni jõud peale füüsika? Vähemalt kraanikausiski?

  1. Mac ütles:

    tuli ära see õnnelik lõpp pärlisaagale, ma pidin seda niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii kauaaaaaa ootama 😀

  2. ritsik ütles:

    Vist esimest korda su blogis pean kirjutama, et ma EI tea, mida sa tunned, sest ma pole oma pesakonnast olnud eemal rohkem kui neli päeva ja see juhtus 3 või 4 aastat tagasi. Aga arvan, et üksi kodus olla on päris inspireeriv!
    Ma tulen järgmisel nädalal Tartusse, kas saame kokku ?

    • iibis ütles:

      Ikka! Meilitsi või telefonitsi täpsemalt (kuigi ma igaks juhuks ütlen, et kuna mu vana telefon suri uppumise tagajärjel, siis mul Su numbrit pole).

      Aga üksi olles muutub inimene vist pisut imelikuks, Ma kogu aeg olen arvanud, et mulle sobib üksiolemine hästi, aga tegelikkuses ootan oma lapsi väga koju juba mitu päeva.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s