See päev, kui ma õunu valet pidi viilutasin

Elu on jälle kolinud distantsi. Minusugusel i-inimesel, kes valib võimalusel kõik teenused juuksurist korstnapühkijani selle järgi, et saaks kirja teel broneerida, pole selle vastu isiklikult midagi. Mitteisiklikult ma muidugi möönan, et on ka teisi tahke.

Meil on siin peres pea kõik olnud lähikontaktsed ja vahepeal isoleerunud. Kõrreke pääses, nüüd on Suure Venna kord. Neil pidi isoleeruma terve kursus ning nüüd ta ootab huviga veebipõhiseid tantsupraktikume. Möödunud nädalal helistasin ka ise korra koroonalehel oleval numbril, kust mind instrueeriti perearstiga vestlema, kes omakorda käskis mul küsida Terviseametist, kust mind suunati kahel korral ümber järgmisele spetsialistile, et saada kohtuotsus – mul pole siiski vaja antud asjaoludel isoleeruda. (Nii palju siis mittehelistamise võimalustest!)

Koduse päeva raamaistiku moodustavad veebitunnid, söögitegu, kütmine ja kassisilitamine.

Lõunaks tegin bologneset. Peekon oli kaduma läinud, tegin siis ilma. Spagetikulp oli ka kadunud, see tuli siiski pottide kapist välja. Peekon jäigi kadunuks.

Tänane päev on meie peres surnuaiatiiru päev, vanaisa Aarel on sünnipäev. Suure Venna näol, kes muidu tuleb ikka heal meelel kaasa, olen ma paraku kasvatanud nii seaduskuuleka lapse, et hoolimata minu kinnitusest, et me nakkusohtu kuidagi ei suurenda – oma autoga läheme, viime küünla ja tuleme tagasi – jäi ta kindlameelselt koju.

Surnuaiast naastes alustasin koogitegu ja hajameelsusest lõikasin õunaviilud valepidi. See on nüüd küll päeva suurim sündmus, tõdes seepeale Suur Vend.

Kui koogitainas oli valmis, läksin trenni oma zumbatiirule. See on viimane koht, kus veel käia saab, nentis mu trennikaaslanna.

Õunakook ja vestlused, siis tagasi arvuti taha – viimased kirjad, tagasisidestamised, homsed tunnid. Vähemalt riistvaraga on mul ses mõttes hästi, et Väikevend valis loovtööks arvuti kokkupaneku ning ma sain endale tema vana läpaka. (Hüvasti, punane pann! Ma luban, et ma enam kunagi ei osta arvuti värvi järgi – kuigi teisalt – nii ilus punane oli!) Väikevend, meie pere it-spetsialist, tõstis isegi mu tööfailid üle ning elu on nüüd lihtsam tõesti.

Praeguseks on kõik tööd tagasisidestatud, homsed asjad valmis, kuid meel on veel virge.

Kodus on soe, kõht on õunakoogist täis, koolipoiss istub oma toas arvuti taga – maadejagamine ja magamaminek seisavad ees. Nagu ikka.

Isegi pesud on triigitud. Ainult puhta pesu hunnikutel pole enam valgeid kassikarvu.

5 thoughts on “See päev, kui ma õunu valet pidi viilutasin

  1. nodsu ütles:

    see on see asi, eks, et kassipuudus annab tunda just nendes kohtades, kus kass vanasti tüütu oli või tüli tegi. Ma kogen seda siis, kui saan õhukese seelikuga diivanile istuda, ilma et keegi küüsi kintsudesse ajaks.

    • iibis ütles:

      Jah, täpselt nii see on. Ta meenub, kui ma teen arvuti taga tööd ja keegi ei roni mu arvuti ette. Kui ma olen oma käed just köögis puhtaks pesnud, ja keegi ei hüppagi aknalauale, et ma ta aknast sisse laseksin (ja pärast uuesti käed peseksin). Kui ma ei pea oma kõrvarõngaid või juuksekummi ööseks kindlasse kohta ära panema. Kui ligi kuus kilo kassi ei astu hommikul enne seitset mu põiele, et ma talle kiiresti ja kohe süüa annaksin. Ja kui ma tolmu imen ja polegi kusagil neid valgeid kassikarvu, mida imeda.

      • nodsu ütles:

        ega poriseid käpajälgi voodilinal. või kui võtan raamatu ja avastan, et ma nagu saangi selili diivanil raamatut lugeda, lausa näen raamatut, mis värk see küll on.

        Just.

  2. helle ütles:

    Minu kass lahkus lühikese haiguse tagajärjel juba 5 aastat tagasi ja ma pole veel siiani päriselt igatsusest üle saanud. Aga uut kassi ma ei võta, sest vana on veel südames.
    Mulle meeldib väga Su positiivne ellusuhtumine. Sõbralikkus ja mõnus huumorimeel.

    • iibis ütles:

      Meil on ju veel Nurrukene, kellele pai teha ja kellega vestelda. Aga nad olid just tandemina ja kahekesi nii muhedad. Ka Nurrul on söögiisu kadunud, käib ja kurdab.

      Heade sõnade eest suur tänu!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s