Mõelda vaid!

Noorem pojanatt sai täna öösel 14.

Kusjuures ärkasin ise millalgi klahviklõbina peale üles – sellest kohe lähen magama oli omajagu aega möödas. Ausõna, me tegime J-ga füüsikaülesandeid!  Igal juhul pistis vastne neljateistaastane oma füüsikavihiku mulle millalgi päeva jooksul tõendusmaterjalina nina alla- näed, ausõna tegime!

Igal juhul ärkas ta hommikul üles, kui terve vennas- ja õeskond koos kasside ja kaaslastega sünnipäevalaulu laulis.

Jõime sünnipäevalapse terviseks õunalimonaadi. Kõigist maailma kookidest oli Väikevend soovinud oma ema tehtud õuna-purukooki. Selle ma ka eelmisel õhtul küpsetasin ning hommikul tegin võileibu juurde.

Kingiks oli Suur Vend ostnud kollase pusa (Väikevend, kelle jaoks muidu on Suur Vend Eeskujude Eeskuju, ei jäljenda oma iidoli tagasihoidlikku riietumisstiili ning mul pole kahtlustki, missuguses mundris homme koolis sünnipäevakomme pakutakse.) Mitmetelt sugulastelt oli mitmeid maiustusi. Ma ise otsustasin peale pikemat kaalumist võileivagrilli asuks. Lisaks temaatiline stardikomplekt – röstsai, pool kilo viilutatud juustu ning suur purk pähklikreemi. Iginäljane neljateistaastane hindas kingitust kõrgelt. Väikevend kohe oskab kingitusi vastu võtta!

Kui vahepeal elu uuesti distantsile üle ei viida, tuleb väiksem pidu sõpradega järgmisel nädalavahetusel põgenemistoas. Eks näis.

Aga selgemast selgem on eelis kolmeteistaastaste ees – linnaratta konto saab nüüd oma nimele teha. (Seni tegi Väikevend kõik oma sõidud venna kontoga.)

Homseks koolipäevaks on asjad koos, kommikott esikus valmis ning uus, venna kingitud pusa valmis seatud. Kohustuslik kirjandus tegevat uniseks (eelmise öö napiks jäänud unetunde arvestades pole ka ime).

Õhtusel vestlushetkel – et kuidas sünnipäevaga rahul, ja kas homseks asjad koos – sain aru, et üks osa minust on lapsega rõõmus ja teine osa oli muutunud klombiks kurgus. See oli see osa, mis on mures (et kuidas ja kas ta ikka?) ja vist ka see osa mis on kurb, et pole kedagi, kellega seda päriselt jagada (mõtle, meie oma, ja nii suur juba, emast ammu pikem!).

Aga siiski – mõelda vaid, juba neliteist!

 

 

2 thoughts on “Mõelda vaid!

  1. punanemammu ütles:

    Saadan teele “ema-hetke” luuletuse ja head soovid päevakangelasele.
    Miski meis murdub, kuid sügaval sisimas on siiras maailm lastes tallel…

    Väikestel lastel on väikesed peod,
    väikesed südamed, väikesed teod…
    Väikestel lastel on veeselged silmad
    nende jaoks selged ka vihmased ilmad!
    Väikestel lastel on looduse juuksed,
    tõeline naer ja tõelised nuuksed…
    Jäägu neil silmad veel kauaks nii särama,
    lahti siis neile kõik maailma väravad!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s