Päikesest, söögiriistadest ja kasside hambakivist

Täna, kui töölt tulin – koosolek oli lõppenud arvatust varem – paistis imeline kuldne päike. Tuju läks hoobilt heaks.

Seda enam, et lapsel, kes täna oli haiglas läbimas peent kõrgtehnoloogilist protseduuri, oli isegi meeles olnud oma emale teada anda, et kõik on läinud hästi. (Lisaks kaevelnud sealsete lauakommete üle, kuna või määrimiseks olevat ta varustatud lusika ja kahvliga… No ei ole haiglas midagi muutunud – kui ma umbes kakskümmnend aastat tagasi sama lapsukest haiglas ilmale toomas olin, anti prae kõrvale lusikas – siis on teil parem kastet kätte saada!)

Õhtul käsin küll oma last haiglas vaatamas. Tal oli seljas ükssarviku pildiga pusa, voodil ingliskeelne HP ning kõike arvestades täitsa rõõmus meel. Aga mõte sellest, et kellelegi võiks meeldida haiglas olla või mingeid meditsiinilisi protseduure läbida, tekitas temas ülimat hämmeldust.

*

Lisaks lapsele läbisid terviseprotseduurid – hambakivi eelmaldamise näol – möödunud nädalal ka kassid Nurr ja Kuki. Neil kahjuks tervisekindlustust pole. Kui eelnevalt oli mulle öeldud, et kulu on 70-80 eurot kassi kohta, siis sel hommikul, kui olin (olles eelnevalt end hommikul töölt vabaks korraldanud) kassid Väikevenna abil (kes samuti puudus kahest esimesest tunnist kodustel põhjustel) puuridesse pannud ning loomakliinikusse toimetanud, öeldi mulle, et ei tohiks kuluda rohkem kui sada eurot kassi kohta  – kui just mõnda hammast pole vaja eemaldada. Lõpptulemus – 218 ühikut raha. Vähe sellest – hoolimata kõigest sellest rahast taganeb Kuki mind nähes külg ees mõnevõrra kaugemale. (Nurr on õnneks kas halvema mäluga või andestavama meelelaadiga – tõenäoliselt muidugi mõlemat – ning tuleb ikka sülle ja läpaka ekraani ette.) Kõik see tuli ühel õhtul ka tütrega jutuks ning ta ütles mulle elutargalt – ema, nüüd sa saad ise ka aru, miks ma ei tahaks saada loomaarstiks – siis ma peaksingi kasside hambakivi eemaldama. Tõepoolest, esimene maailm ei ole meist kaugel, see on siinsamas kasside eemaldatud hambakivis!

Mamma arvas, et ehk tuleb see hambakivi toidust. Ma olen veendunud, et kui ma oleksin seda kahtlust loomaarstiga jaganud, oleks mu arvele veel hea hulk juurde tulnud ning oleksin lahkunud lisaks kahele kassipuurile ka priske ja kalli eritoidukotiga. (Kindlasti on olemas kasside hambakivivastane eritoit, pole kahtlustki!)

*

Hirmus lugu on see, et kassid pean veel lähinädalail vaktsineerimisele viima. (Pluss Mamma koos kassiga arsti juurde.) Aga kes on öelnud, et elu esimeses maailmas on kerge?