Geišadest ja sipsikutest

Sügisest hoolimata on ilmad püsinud soojad, vihma pole väga sadanudki.

Ja muidu? Vaheaeg ei tähenda enam ammu tunnistusi või midagi muud taolist. Poisid ikka õpivad, kui seda neile meelde tuletada. Ja raamatud ise raamatukogust kohale tuua. Ma saan aru, et viimane pole parim variant, aga kuna ma ise raamatukogus käin, tundub see lihtsalt otstarbekohane.

Nädal enne vaheaega oli minu jaoks tõeline kontrastide nädal – ühel päeval käisin oma pisikestega mänguasjamuuseumis ning järgmisel üheksandikega vanglas. Mõlemad olid omal moel vägagi maailmapilti avardavad kogemused.

Veel on selgunud, et pruut majas on ikka väga kasulik asi – tema tohtriprouast ema käis ja gripivaktsineeris kõik meie pere lapsed. Väikevenda tuli pisut veenda – kui esialgu sellest juttu oli, avaldas ta nimelt lootust, et selle protseduuriga kaasneb vähemalt mõnestki koolitunnist ärasaamine. Aga kõik sujus, mina tegin kooki ja kohvi ja proua pruudi ema tegi süsti. Kõik käitusid viisakalt.

Koolivaheaajal on kohustuste hulk niipalju väiksem, et enamasti on õnnestunud isegi süüa teha. Ja eriti heal päeval võisin öelda – magustoiduks on külmikus jäätist, võite valida Geiša ja Sipsiku vahel. (Viimane oli imelikult sinisetriibuline – aga mida muud siis Sipsikust oodata.)

Täna käisime Väikevennaga kohalikus veekeskuses. Varasemalt oli see ikka lahutamatu koolivaheaja tegevus. Tegelikult oli päris tore niimoodi – ilma nutiseadmeta ja lihtsalt juttu ajada. Väikevend rääkis eesootavatest võistlustest, tehnoloogia- ja kehalise kasvatuse õpetajatest (kes talle väga meeldivad), ujulast, kus ta oma isaga mõnikord käib, fritüürist, mis on sõber R-l ja murest (kas ta saab ikka piisavalt raha võistluste ajaks kaasa). Mina rääkisin talle Papast ja vanaema Näälist ja pesust, mis tuleb võistluste ajaks puhtaks pesta ja murest (et ta kogu raha kohe esimesel päeval ära ei kulutaks). Ja siis rääkisime veel mõlemad toidust. (Hindasime kohapealse rahuldavaks.)

Õhtuti teen halli kuninga teed. Sest seda ma ju sügiseti joon ja praegu on täiega sügis. Värviline ja ilus, nagu umbes sada aastat tagasi, kui ma mehele läksin.

Muidu ongi kõik hästi, raha on võistlusteks Väikevenna arvele üle kantud ja külmkapis peaks olema veel paar Sipsikut.

Pildil kodune valik kasse sügisel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s