Asjad, mis üksteise järel juhtusid

Kelleks ma saada tahan, kui lapsed suureks saavad?

Vot selline keeruline küsimus tabas mind. Ema olen ma küll endiselt, aga emaksolemine ajalises plaanis enam nii suurt osa mu päevadest ei hõlma. (Rahalises plaanis läheb muidugi järjest karmimaks.) Tütar kolis tänavu üldse oma peika juurde. Peika on väga tore ja nad tunduvad koos tõelise tuvikestepaarina, aga mina tunnen sellegipoolest oma tütrest puudust. Poisid muidugi räägivad minuga. Suur Vend peamiselt jalgpallist ning Väikevend oma elust internetis. Aga ikkagi. Tütreke on muidugi endiselt minu Kõrreke, keda võiks suurem tuulehoog ümber puhuda, kui eneseteadlikkus ühes käes ning raske fagotikast teises teda kindlalt paigal ei hoiaks.

Olen küll tänavu pisut julguse kokku võtnud ning tegelen mõningase regulaarsusega ühe hobiga, mida olen aastaid soovinud, kuid nüüd lõpuks tegin plaani teoks. (Mis, arvestades, et ma olen ikkagi i-e skaalal pigem see intro-, nõudis ikka mõningast eneseületamist.)

Samuti olen püüdnud korralikult trennis käia – seda mitte niivõrd imelise sportliku vormi kuivõrd hea enesetunde huvides. Sest iga on juba sealmaal, kus muidu võib juhtuda nagu onu Juliusel, kes teatavasti oli hommikuti kerest kange. Ka selles vallas olen oma kõhklustest jagu saanud ning käin julgelt zumbatamas, omamata rütmitunnet.

Ilmselt tähendabki see, et olen jõudnud ikka, kus enam väga ei huvita, mida teised must arvavad. Nagunii ei jõua kõigile meele järgi olla, olen siis vähemalt iseendale.

Käimised ja nägemised

20180630_202220

Heal aastal saab ikka mõni ujumistiir ka Vahemeres tehtud.  Imeline Kreeka!

Tänavu käisime Kõrrekese ja Väikevennaga Kreekas. See oli üks mu ammuseid unistusi, ning pettuda ei tulnud. Oli veel mägisem, veel palavam, veel sügavama kultuurikihiga ja veel mõnusam, kui ette kujutasin. See oli selline suurem reis.

Lisaks veel kevadisel ajal kolleegidega Breemenis ning klassiga Soomes. Soome jõudsin veel ka suve lõpul ja aasta lõpul korra ka. Suvine reis kolleegidega oli ootamatult südamlik ja tore. Ning Tampere Amuri töölismuuseumi  soovitan soojalt. Kõrrekesega kahekesi oktoobri koolivaheajal väga sügisevärvilises Stockholmis (peamiselt muuseumides, aga meile nii meeldis.) Nii Breemenis kui Stockholmis oli eriline rõõm minna kunsti vaatama (esimeses seejuures ühele kenale inimesele tulemusetult selgitades, et ma ei kahetse, kui valin autotehase asemel kunsti) – tegelikult on ju nii palju seda, mis jääb suurest kunstiajaloost väljapoole, kuid mis ometigi elamuse mõttes ei ole pisem ega väärtusetum.

Tegelikult tänavusteks enim kõnetanud kunstielamusteks polnudki vaja eriti kaugele minna, Kõrrekesega käisime pealinnas Sittowiga tutvumas, ja kevadel viisin oma klassi Aivazovskit vaatama. Kuid tõelise moosi sisse kastetud kukli tunne tuli hoopiski kodulinna viltuses majas kuldaja kunsti vaadates. Nii et jah, ateenlaste akropolile on küll tore omal jalal üles ronida, aga elamusi võib saada ka lähemal (ning konditsioneeritavamal) moel.

Lugemised

Suurema osa aastast olen lugenud Pratchetit. See on olnud tore! (Kuigi, kui ma juunist novembrini olin järjest ainult Kettamaailmas viibinud, tuli soov sealt nüüd natukeseks välja tulla, ehkki mitmed raamatud on lugemisjärge ootamas. (Mis ei tähenda, et kloostriülema malepartii surmaga ei jätkuks.) Üldiselt oli Kettamaailm lõbus paik, kuigi Väikesed jumalad oli ikka jahmatavalt hea. Kas kilpkonn on ka  lendama õppinud pole kindel, kuid seda, kuidas meeletutel ja tasakaalututel mõtetel on häiriv kalduvus levida ja kanda kinnitada, võis tänavu kõikjal kogeda küll.

Nüüd, jõuluvaheajal tekkis suur soov lugeda mõnda tõelist paksu ja mitmeosalist romaani, otsisin riiulist välja Krossi Kolme katku vahel. See on minu enda elus olnud väga tähenduslik teos, Väikevennna nimigi ju sealt. Huvitav on see, et lugemine läheb hästi aeglaselt. Noorena võttis sellise romaani lugemine ehk mõne päeva, nüüd olen nädalaga umbes kolmandiku läbinud. Ja mida vanemana seda lugeda, seda rohkem kihistusi tekib. Nojah, Liivi sõja aegadega võrreldes pole tänapäeva elul justkui midagi häda. (Öeldagu seda Väikevennale, kelle jaoks viis päeva ilma arvutita, kui ainsaks nutiseadmeks on telefon, on hullem kui katk sissepiiratud linnas.)

Tegelikult tabab mind raamatupoodides üha sagedamini mõte: milleks? Kas tõesti on inimesi, kes kõiki neid uusi raamatuid vajavad?

Kuulamised-vaatamised

kuki vaatab loodusdokki

Sellist elamust nagu kass Kuki hiljuti telekast loodusdokki vaadates ning linnuhääli vaadates sai, justkui polnud. Ta tegi mitu tiiru ümber teleka, enne kui nördinult lahkus. Parem varblane akna taga, kui valgepõsk-lagled telekas!

Tänavu oli rohkesti toredaid kontserte, ehk oli kõige vaimustavam vaadata hr Kuuskmanni instrumendivaldamist (ning tunda rõõmu oma tütre veelgi siiramast vaimustusest). No ja sügisene ERSO koos väga põneva armeenia juurtega Austria viiuldajaga, see oli ikka ka väga elamuslik!

Nähtud uutest filmidest, kui Seltsimees laps välja jätta, oli vähe neid, mis kuidagi eriliselt oleksid kõnetanud. (Ja aasta lõpul nähtud Eia jõulud oli lihtsalt nii  sõnatuksvõtvalt nunnu!) Kui, siis ehk Tsoist rääkiv Leto või II maailmasõja alguse Süngeim tund ning suvel raeplatsis vaadatud Tulbid, armastus ja jalgratas olid need, mille puhul kõik pigem meeldis ja miski ei häirinud. Sügisel käisin ka paari Bergmani retrospektiivi filmi vaatamas. Ja tõdesin täiesti filmikunstiväliselt – nautides seejuures kahtlemata Otsekui peeglis ning Personat kui filme –  et olgugi, et IB filmid ei tegelenud  materiaalsete teemadega, oli minu poolt nähtud filmides siiski kandev roll Rootsi kuuekümnendate heaoluühiskonnal. Sest ükskõik, kuidas ma ka ei sooviks, poleks mul võimalik IB diivade moodi vaimselt kokku variseda. Kes siis mu lapsed kasvataks, töö ära teeks ja muu pudi-padi veel takkapihta.

Soovid

Arvatavasti on Väikevennal on kätte jõudmas see osa puberteedist, kus ma hakkan tööl kolmesaja võõra teismelise juures puhkamas käima. Et meil mõlemil jätkuks jõudu sellega toime tulla.

Tõenäoliselt lõpetan ma kevadel kakskümmend üks korda põhikooli. Et see ka nii läheks!

Tütar teeb ära osa riigieksameid, kuid koolilõpetamisega ootab. Teadagi: kiirustamine on hea ainult kirpe püüdes.

Vanem poeg jõuab, ma loodan väga, edukalt abituuriumisse.

Tõenäoliselt lähen ma reisile oma klassiga, ehk ka perega või vähemalt osaga sellest. Kas jõuan ka Vahemere äärde, pole kindel. Hirmsasti muidugi tahaks.

Kui õnnestub, saan taaskord lapsehoidjana laulupeole. See õnnestumine ei sõltu ainult minust, kui poistekoor pääseb, siis pääsen minagi.

Lõpuks ka traditsioonilised soovid: et ma ise  loeksin rohkem raamatuid, võtaksin kaalust alla ning et poisid oleksid vähem nutiseadmetes.  Et tuleks sedasorti aasta, kus jaguks igaühele just seda, mis teda tegelikult ka õnnelikuks teeb!

Ühesõnaga: head aastalõppu ja rõõmsat uut!

20181021_143912

Kas sina olid midagi Heinrich Vogelerist kuulnud? Mina küll mitte, enne kui me Kõrrekesega Düsseldorfi koolkonna maale Prints Eugenis vaatamas käisime. Imepärane maal kevadest (ning kunstnik ise oli – vähemalt fotode järgi – väga sarnane mu tütre peikaga).

 

8 thoughts on “Asjad, mis üksteise järel juhtusid

  1. ritsik ütles:

    Head aastavahetust ja uusi ägedaid kultuuriavastusi (mida blogis meilegi tutvustada)!
    Mida sa Kettamaailmast kõige rohkem soovitad? Olen lugenud nelja raamatut, millest kaks väga head ja kaks panid õlgu kehitama.

    • iibis ütles:

      Sulle samuti head uut aastat!

      “Väikesed jumalad”, “Mort” ning “Postiteenistus” on seni olnud lemmikud. Aga see on nii subjektiivne tegelikult.

  2. mairi ütles:

    Hästi palju head uuel aastal minu lemmikblogi(ja)le!

  3. Elo ütles:

    Toredat uut aastaringi ning aitäh aastatepikkuse hingesoojendava lugemismaterjali eest 🙂 Iga uus postitus annab päevale lisakillukese helgust. Pratchettist on minu isiklik lemmik Vahtkonna sari. Selline… päevakajaline.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s