See suvi, kui ma Pratchetit loen

Olen umbes sama rõõmus kui Mõhk ja Tölpa närimata konti leides, alustades Prachetiga algusest peale. Esimest korda. Rõõm igast leheküljest. Ning raamatuid paistab jaguvat.

Eile käisime tütrega Mässajat kirurgi  vaatamas. Nimelt toodi siia meie linna mitte ainult film, vaid ka kirurg koos oma naisega näha. Pärast vastasid nad küsimustele, mida oli ebaeestlaslikult rohkesti. Oli see vast mees!

Aga päris palju oli mõtlemapanevat. Esimene maailm on ikka nii lahknenud sellest, mis on päris ja vajalik. Tagasi Rootsi pöördudes oli esimesel päeva tulnud vastuvõtule proua oma striiade pärast. Pärast filmi tunduski, et no see ei olegi ju probleem! Samas, kes meist striiadega prouadest siin esimeses maailmas nõustuks, et pole jah mingi probleem?

Sama hästi võib öelda, et mis vahe on, kes jalgpallis võidab, eks ole.

Kuigi, tuleb tunnistada, et sedakorda on Suur Vend saatuslöögid Saksamaa väljalangemise näol – vapralt vastu võtnud. Täna pakkus juba  kommi ja tegi naljagi.

Ühesõnaga siis – tähtsaimad asjad elus –Šoe veši, hea hambaravi ja pehme kemmergupaber – on meil kõik siin vabalt võtta. Oma aias kasvavast piparmündist rääkimata.

 

 

3 thoughts on “See suvi, kui ma Pratchetit loen

  1. reet ütles:

    Awwww. Barbar Cohen ja tema elutarkus. Jõudu Pratchettiga. Pärast arutame, milline osa ja isik lemmik oli, eks? Mu lapsed näiteks jumaldavad Porgandit.

  2. iSiil ütles:

    Kadestan, et Sul see Pratchetti teekond veel ees… Ise jumaldan Vanaema ja Nanny Oggi. Kohe tekkis tahe lugeda 🙂

  3. lendav ütles:

    Oh, kes sealt lemmik poleks 😀 Minu viimase aja lemmik on Lu Tze ja tema kapsaks kulunud märkmik. Ja Surm, otseloomulikult Surm ja tema Täpi! Ja Vanaema! Tiffany on ka väga armas, seda nimekirja võiks väga pikalt jätkata. Kui lubatakse, siis üks väike tsitaat:
    Üleni valgesse rüütet´ ingel maadles pilve peal oma Raudraamatuga.
    “Mis nad räägivad?” küsis proua Sõda.
    “Ma ei tea, ma ei kuule! Ja siin on kaks lehekülge kokku kleepunud!” porises ingel. Ta üritas neid lahti raputada, kuid tulutult.
    “See on kõik sellepärast, et ta ei tahtnud vesti selga panna!” ütles proua Sõda veendunult. “See on täpselt selline asi, mille eest ma teda…”
    Ta oli sunnitud vait jääma, sest ingel oli oma pea kohalt pühapaiste lahti kangutanud ja tõmbas sellega mööda lehtede kokkuroostetanud serva, nii et sädemeid lendas ja kostis heli, nagu libiseks kass mööda klassitahvlit alla.
    Lehed hüppasid tärinal lahti.

    Millisest raamatust tsitaat on, see jäägu Iibisele avastada 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s