Argiselt hea päev

Hea päeva hommikul on aega putru keeta. Veel parem on asja juures, et pereliikmeil on aega see puder ka ära süüa – ning vähe sellest! – isegi Väikevend, kes lõpetas pudrusöömise (v.a manna oma, mida mina jälle ei armasta ja seega ka ei keeda) peale imikuiga, otsustas samuti proovida ning ka süüa kaerahelbeputru.

Heal päeval õnnestub töö juures tunniandmisse kombineerida ka e-etteütlus ja selles ka osaleda. Tegin ühe komavea ja panin ühe üleliigse kriipsu (Jannsen-Jakobson), muu justkui sujus. Võib vist rahule jääda? (Ma olen ju lõpuks diplomeerunud etnoloogi, mitte filoloogina!)

Heal päeval on meeles ka oma toit tööle kaasa võtta ning see ka ära süüa. (Ning samas suudad ka oma näpud kommikausist eemal hoida.)

Heal päeval tabad oma noorema poja koju tulles õrnalt hetkelt kassiga  – Tule nüüd issi opale! – ja jood oma võsukest härdusega silmitsedes ise parasjagu Valgevenest toodud tummise tatramee lõpuga segatud pärastlõunakohvi. Kui noorem poeg läheb trenni, lahendad ära päevalehe sudoku, mis tuleb eeskujulikult ning kiiresti välja, ja otsa ka ristsõna. Seejärel tuleb koju vanem poeg, kes valab endale samuti kohvi, ning räägib, et neil käis koolis kirjanik AK. Mulle tehakse kohtumisest tavatult põhjalik ülevaade, ning lõppu jäetakse pommuudis – Lottest tuleb järgmise aasta algul uus film ja mõelda! ta saab endale väikese õe Roosi!

Heal päeval helistan päeva jooksul korduvalt Mammale, et õhtuse kontserdikülastuse suhtes kokku leppida ning ma ei saa teda kätte. Õnneks meenub mulle peale korduvat katsetust, et Mamma internetipanga atribuudid on minu valduses ning et enne kui paanikas kohale tõtata, võiks vaadata, kas kaarti on kasutatud. Jah, käib apteegis, järelikult on olemas. Täitsin siis üksiti juba Mamma tuludeklaratsiooni ka ära.

Esimene inimene, keda ma kontserdil kohtan – kui piletikontrolör välja jätta – on Mamma ning teine minu tütar. Nemanja, kelle üliäge väljanägemine tekitas kahtlusi – kas äkki sellega asi piirdubki? – kuid  hajuvad need esimese poognatõmbega. Tõeline külmavärinakontsert! Mammale oli pilet sünnipäevakingituseks, ja tundub, et ka tema jäi rahule. (Kui hüüab bravo! ja püsti seistes aplodeerib, siis jäi ju?) Kõrreke ja tema peika vist ka.

Lisaks räägib Kõrreke, et nädalavahetusel tuleb ka üks hea kontsert – ning Mamma tahab muidugi kohe sinna minna. (Sest juba pianisti isa, teate, mängis väga hästi!)

Hea päeva õhtu teeb muidugi ettevaatlikuks homse suhtes – Väikevend vaatab minu arvates liiga kaua jalgpalli ja jääb tulega magama. (Kõigele lisaks on ees tantsutund.)

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s