Ettevaatust, reisikiri! XII

Seekordset hoiatust võib täie tõsidusega võtta, kuna juttu tuleb peamiselt söögist, joogist ja kunstist.

Minu viimane reis oli täis üllatusi, alates reisi sihtkohast. Kuigi enda arvates olin end registreerinud koolitusreisile Prantsusmaale, avastasin ma nädal enne väljasõitu, et peamiselt olen minemas siiski Saksamaale. (Saksa kultuuriruum pole mind senise elu jooksul sedavõrd kõnetanud, et oleksin sinna väga minna soovinud.) Tegelikult valmistusin reisiks hoolikalt, pannes kõik poolaastahinded välja ning ostes uue roosa reisikohvri.

Aga mis siis ikka. Alustuseks sõitsime bussiga Riiga, et sealt järgmisel hommikul Saksamaale lennata. Nagu ikka sellistel puhkudel, olin saanud kellegi täiesti juhusliku valiku tulemusena äärmiselt kena toakaaslase. Lisaboonusena oli ka temal nõrkus kunstimuuseumite vastu, nii et teineteisemõistmine oli suurepärane.

Esimese Saksamaa-päeva lõunasöögikoht oli Heidelberg. Ma võin teinekordki Heidelbergis lõunat süüa. Kas ma šnitslit just Späezle‘ega võtaksin, aga vaade gooti katedraalile võiks küll edaspidigi sellisel juhul olla. Kohvile ei tahtnud niigi piiratud ajaressursi juures aega kulutada, võtsin hoopis jõuluturult hõõgveini. Ning selgus, et oli tahmatult endale koos hõõgveiniga soetanud ka jõulukruusi. (Ükskord on ikka elu esimene jõulukruus.) Jõuluturgude traditsioon tundus kena. Et ongi nii, et kohalikud tulevad õhtul, lapsed sõidavad karussellil ja täiskasvanud rüüpavad oma hõõgveini ja terve vanalinn on kaunistatud. Ostsin kohalikust katedraalist playmobil-Lutheri.

IMG_0307

Heidelbergi jõuluturg ja katedraal

Järgmised kaks ööd veetsime Freiburgis. Hotell oli kesklinnale suhteliselt lähedal ning päevased sammunormid said rohkete jalutuskäikudega täidetud. Esimesel ööl nägin unes, et matemaatikaõpetaja, kes pidi mind asendama, polnud filmi tööle saanud ning õpetas lastele filmivaatamise asemel matemaatikat ning mina olin selle peale kohutavalt tige. Hommikusöögilauas avastasin, et kolleeg oli saatnud mulle teate, et oli eelmisel päeval teinud lastega terve tunni matemaatikat. Tige ma küll ei olnud! Ma arvan, et ärritatud olek unes oli tingitud kunstmaterjalist tekist, mis ajas higistama.

Hommikul jalutasime toakaaslannaga vaatamas kohalikku gooti katedraali ja jõululaata.

IMG_0326

Freiburgi turg. Iseg värskeid seeni oli müügil.

Noh, lõpuks jõudsin siiski ka Prantsusmaale. Koolituse sisupool oli tegelikult asjalik, nähtud parlamendisaadikud kumbki omal moel värske ja toimekas (ehkki, nagu ma guugeldades mõistsin, on TK uskumatud 81 aastat vana!)  ja britist euroametnik oma välisest nohiklikkusest ja erakooli-imidžist hoolimata (või just sellele tänu) teravmeelne, humoorikas ja paeluv esineja. Ainus, mis tegi nõutuks, oli EP söökla – oli jagatud plebeide ja patriitside pooleks -no võite ise arvata, kuhu Ida-Euroopa õpetajad oma 16-eurost lõunasööki plastkandikutelt konsumeerima saadeti – ning võisin nentida, et ma pole vist elus nii kehva toidu eest nii palju maksnud. Aga, nagu öeldud, kuna päeva sisulise poole üle nuriseda ei saanud, siis võis selle kehva toidu ka üle elada.

IMG_0331

Umbes nagu koolisöökla.

 

IMG_0349

Unistuste töökoht…

Õhtul jõudsin siis juba teist korda elus Saksamaale – vähemalt teavitas mind sellekohane telefonisõnum. Vaatasime uuesti katedraali ning jõululaata, hõõgveini jätsin sedakorda vahele.

Vastu hommikut nägin unes, et Kõrreke oli mehele läinud ja mina sain sellest alles tagantjärele teada ja olin jälle kohutavalt ärritunud. (Ikka see tekk!)

IMG_0367

Kohati tundus, et Strasbourg’i jõuluturg on isegi minu jaoks liiga ninnunännu. Pärast selgus, et mõmmidega maja oli suurepärane orientiir.

Strasbourg’is oli sedakorda pikem päev, ning endiselt võis koolituse sisu poolega enam kui rahul olla. Ka vaba aega anti. Nii jõudsime vaadata jälle üht gooti katedraali, jälle üht jõuluturgu – jõuluturu ala valvasid automaatidega sandarmid, kes vaatasid inimeste kotte ning üks eriti usin proua sandarm lasi ka mantlihõlmad avada ning valgustas hõlmaaluseid taskulambiga. Aga lisaks katedraalile ja jõuluturule jõudsime ka käia nii klassikalise kui ka moodsa kunsti muuseumis. Lõunasöögist jäime sel päeval ilma, kuna siis, kui me katedraali ja ühe kunstimuuseumiga olime lõpetanud, oli söögikohtades lõunavaheaeg. Õnneks oli moodsa kunstiga komplektis ka kohvik (kindlasti mitte ainult reisi, vaid, kui mul selline oleks, siis ka elu parimate kohvide edetabelisse mahtuva kohviga).

IMG_0449

Ses mõttes olid mõlemad reisi jooksul külatatud muuseumid väga hea ajastusega, et presenteerisid järjest suurt osa suvel loetud Chagalli-raamatu tegelaskujusid: nägin Gontšarovat, Larionovat, Baksti, Delunay’sid, Picassot. Siin üks võrratu Gontšarova!

Ööbima viidi sedakorda Heidelbergi (minu kolmas Saksamaalkäik, kui nüüd jälle telefonisõnumeid usaldada.) Äärelinna kehvapoolne hotell oli väga kaugel  jõuluturgude ja katedraalide Saksamaast. Trööstitud tööstushooned ja joonlaudsirged tänavad, mis üheksaks, kui me pärale jõudsime, olid pealegi väljasurnud. Hotellgi oli kulunud, justkui inimtühi (kui Ida-Euroopa õpetajad välja jätta), seintel plakatid reklaamimas Kölni moodsa kunsti muuseumi. Hotelli all oli ainsana avatud mongoolia restoran, kus sõin üsnagi koduse maitsega, kuid mongooliakeelse nimega kanasuppi. Aga see-eest polnud tekk vähemalt kunstmaterjalist ning ärkasin rahulikus meeleolus.

Viimane päev tähendas suhteliselt pikka sõitu, üllatussihtpunktiks Köln. Seal on ju see suurepärane muuseum! Oligi, ja otse katedraali ja jõuluturu kõrval. Oh, seal oleks küll tahtnud pikemalt peatuda. Ostsin bussile kiirustades jõulurult hõõgveini, ning sain nõnda üksiti ka oma elu teise jõulukruusi omanikuks. Suveniiripoest jõudsin haarata veel kõigile habemeajamis-ealistele kodustele pudelikese ehtsat kölni vett.

IMG_0474

Christo mitmemõõtmeline taies meenutas mulle Karlssoni valmistatud Memme!

IMG_0480

Moodsa ja keskaegse kunsti võluv kooslus – aknast paistab kuulus katedraal

IMG_0511

Ehkki ma Hansonit täiega fännan, pidasin ka mina tema kotiga naist esmapilgul eriti keskendunud muuseumikülastajaks

Viimasel päeval jõudsime oma toa- ja muuseumiskäikude kaaslannaga arusaamisele, et tegmist on minu naabrinaise pinginaabriga. (Armsalt eestilik avastus.)

IMG_0506

Lihtsalt üks kohutavalt kaunis Beckmanni  maal.

Tagasi tulime sedakorda Tallinna kaudu. Koju jõudes avastasin, et olin oma kokkupandava Lutheri unustanud viimasesse hotelli. Muus osas olen täiesti piisavalt koolitunud, näinud muuseume ja katedraale ning üldiselt saanud ka süüa. (Kuigi EP-s ärge sealse söökla peale liialt lootke – kui te just juhuslikult sealse parlamendi saadikuks pole valitud.) Ja Strasbourgis ärge unustage moodsa kunsti muuseumis kohvi juua!

Ma veel igaks juhuks ütlen, et lapsed, kassid ja taimed olid koju jõudes elus ja terved. Tõsi, noorim laps oli osaliselt ka vanavanemliku hoole all.

(Kuigi köök oleks võinud rohkem korras olla!)

2 thoughts on “Ettevaatust, reisikiri! XII

  1. Kaur ütles:

    Oh! Ma tahaks ka Saksamaale. Kas Strasbourg on eraldi külastamist väärt? Kas seal lastel oleks midagi tegemist? Ja kas teil oligi siis koolitus iga päev eri linnas?

  2. iibis ütles:

    Strasbourg – eks kõik sõltub külastaja huvist. Jõuluturg on kena igas eas, laste koha pealt ei oska eraldi öelda. Klassikalise kunsti muuseumist oleks enamat oodanud. Koolitus oli Strasbourg’is, kuid ööbisime ja lendasime igasugu üllatuslikest kohtadest.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s