Kaasaegsed lood

Möödunud nädalal esines Kõrreke äärmiselt kaasaegsel kontserdil. Oma värsket loomingut presenteerisid muusikakooli noorheliloojad ja nende õpetaja. See oli väga õudne! (Kõrreke nentis pärast: ma ju hoiatasin sind!) Kuulamas olid käputäis õpilasi ja mõned lapsevanemad. Avalöögiks oligi õpetaja enda teos. Tjah. /…/

Õpilaste teosed kõik nii moodsad polnud. Ja Kõrreke koos oma ansambliga mängis noore helilooja teost Metsas on hea olla ja see oli tore lugu.

Ja nagu meie väikelinnas kombeks, ma tegelikult tundsin noorheliloojat. Kunagi, kui ta oli mõnekuune kuni aastavanune või nii – ja minul oli umbes samas vanuses titt Kõrrekese näol – käisime me tema emaga koos mõnikord ühistel vankritiirudel.

Kui ma härrale, kes samuti polnud antud noorsandi vahepealsetel aegadel näinud-kuulnud,  kontserdimuljetest rääkisin, imestas ta: kas tõesti kirjutavad imikud muusikat?