Argipäevased lood

Kooliaasta on hoogsalt alanud ja nagu ilmselt kõigis peredes on suvine elurütm pea peale pööratud – magama tuleb minna varakult, ja ka äratuskell heliseb alati liiga vara. Ründavad vastikud väikesed viirused – ikka see nädala sündroom. Õhtud on juba pimedad ja kassidki tulevad enamasti aegsasti tuppa.

Poistel on mõlemal palju koolimuljeid. Väikevennal sellepärast, et on palju uusi õpetajaid ja isegi mõned õppeained ning Suur Vend on teadagi nüüd juba pea kaks nädalat gümnaasiumipoiss.

Väikevennale meeldib väga ajalugu ja ka ajalooõpetaja. Esimesel tunnil paluti neil nimetada ajaloolisi isikuid ning Väikevend pakkus välja Aleksander Suure ja Mozarti. Täna joonistasid nad oma elu ajatelge. Samuti meeldib talle väga emakeeleõpetaja. Viimati kirjutati seal näiteks uudis tuletõrjeõppusest. (Koolis oli just toimunud tuletõrjeõppus.) Eile oli koolis viiendike pidu ja nagu ma aru sain, pidutsenud Väikevend mehiselt. Senise lemmikklassiõde talle enam ei meeldi (ta viimasel ajal kiusab poisse!) aga endise sümpaatia tarmukas pinginaaber, kelle käest ta saanud tutijama peale koguni kallistada, tundub järjest enam meeldivat.

Mis on tutijama? Kohe selgitan! Sain ükspäev viimase tunni ajal sellise sõnumi jo emme me kogemata K-ga tõmbasime L-l mingi E-s t ostetud asja mis maksis 6 € katki mina annan 3 € ja K  3€.   Selgus, et neiul oli olnud koolikoti küljes roosa tutt, mida poisid siis näppima hakkasid. No eks me siis läksime ja ostsime kohe peale kooli roosa tuti asemele ning see võetudki kallistusega vastu.  Ning õhtusel peol olidki L ja Väikevend olnud üsna lahutamatud. Eks ta ole.

Väikevennal on nohu. Trennid pole vahele jäänud, aga kui poodi minnes küsisin, kas kellelgi on soove, palus ta taskurätte juurde osta.

Suurel Vennal küll nii dramaatilisi läbielamisi pole. Kool on jätnud hea mulje. On palju noori õpetajaid ja mõnus koolimaja. Muutunud on ka – vähemalt esimeste päevade järgi – õpifilosoofia. Teda on korduvalt nähtud koduseid ülesandeid tegemas. Lisaks osales koorikatsetel, kus saanud kiita oma ilusa bassi eest. Seda hoolimata külmetusest ja kehvast enesetundest. (Tema poesoov oli gripitee.) Trennid pole temalgi vahele jäänud, kuid õhtul telekast jalkat vaadates rüüpab gripiteed ja nuuskab meeleolukalt.

Ka Väikevend on eas, kus kvalifitseerutakse koos vennaga esimest poolaega ära vaatama.

Kõrrekese tegemistest kostab märksõnu nagu näiteks sissejuhatus dirigeerimisse, lähen/jään harjutama, ülevaade kommipoe sooduspakkumistest ning last but not least – muusikakooli kohvikusse on eraldi ilmunud veganmenüü. Nii et mängib pilli ja sööb. Ma usun, et käib vist millalgi ka päriskoolis.

Mina tahaksin enamasti  isegi esimese poolaja ajal ammu magada. Kuigi, kui me eelmisel nädalal käisime koos tütre ja tema peikaga kohaliku teatrifestivali tund enne südaööd alanud etendusel, vaatasime selle ära ja jõudsime umbes kell 2 koju – siis pärast seda on ülejäänud ööd olnud puhas puhkus. (Piletid ostsin suvel, kui mõte osta hilisõhtused teatripiletid ei tundunud üldse imelik.) Vaatasime NOlaste Pööriööd, mis isegi videolinstallatsioonina oli kordades parem juunis nähtud Linnateatri Suveööst. Esimest söandan soovitada!

Aga eks see argipäeva-elu kestab samas rütmis uue suveni välja. Ja nii ongi, et kui tahad kuhugi pisut eraelu mahutada, siis selleks on kas nädalavahetused või uneaeg. Laupäeval käisin metsas, korjasin puravikke ja riisikaid ja kukeseeni ning see oli puhas õndsus. (Mamma marineeris seened ära.)