Minu suvi

Kui nüüd mõelda kokkuvõtvalt, mis oli läinud suvele kõige tüüpilisem, siis tuleb tõdeda, et põhiliselt lasin kasse uksest ning aknast sisse ja välja. Kuki kui noorem ja krapsakam eelistab akent, mis ilusate ilmadega on enamasti lahti. Sel suvel ei olnud eriti ilusad ilmad. Nurr eelistab ust.

Aga veel? Olen lugenud raamatatuid. Mõned neist on olnud päris toredad, aga mitte midagi väga erilist.

Olime suve algul Kõrrekese ja Väikevennaga Pärnus. Ilmad olid kehvad ja toidud head.

Silitasime avatud talude päeval lehmi, lambaid ja ühte madu ja Väikevend vist ka ninakaru ja nutriat. Kõrreke alustas lambakasvatustalust ostetud villast kinnaste kudumist.

Käisime Kõrrekesega oma Valgevene-reisil, mis oli meeleolukas ja mõtlemapanev.

Oleme käinud täpselt üks kord looduslikus veekogus ujumas – siinsamas Emajões – no ja Kõrreke käis vist ka Räpinas.

Olen käinud seenel. Tore on, et Kõrreke oma peikaga on mõned korrad kaasas käinud ning viimasel valmis ka maal Hommik seenemetsas. KP meeldib väga ka ülejäänud perekonnale, eriti Väikevennale. Ta võttis pikalt hoogu, enne kui julges küsida: mis on teie kõige kallim maal? Mina olen saanud selgeks, et KP-le  võib pakkuda pannkooki ja seenekastet, kuid mitte lihapalle ega mustikakooki.

Aga söömise mõttes on meil siin kõik erivajadustega. Ja tegelikult ma tunnen, et see igapäevane kokkamine sellise pirtsakavõitu klientuuriga on pisut kurnav. (Ainus asi, mida söövad absoluutselt kõik, ongi vist pannkook.) Nii et söömise mõttes on kooli algus kergendus. Söögirahad on mul makstud ja õhtuti on legaalne supermarketist karbiga salatit tuua.

August on suve siiski pisut rehabiliteerinud – mõningad suvised tegevused nagu pesu õues kuivatamine ja rattaga sõitmine on osutunud siiski võimalikuks. Olen küpsetanud mõned õuna- ja mõned mustikakoogid. Oleme Väikevennaga vaadanud vanu Kättemaksukontori osasid ja südamest naernud.

Ja noh, ilmselt mingil määral siiski ka kooliks valmistunud. Väikevend sai uue pinali ja uued spordiriided. Viimaste üle oli ta eriti rõõmus – eks ta ole oma elus vist sageli venna vanadega läbi ajanud… Ja isegi Suur Vend, kes läheb kooli nüüd juba kümnendat korda ning sellest vist kaheksa viimast aastat on ta koolitarvete kohta ühmanud umbes nagu eks sa ise vaata või vahet pole, küsis, kas ta võiks saada uue pinali. (Ta sai selle.) Kõrreke tegi lokid pähe ning on oma pillimängukooliga juba algust teinud.

Ka mina käin tööl juba kaks nädalat. Olen osalenud koolitustel, koristanud klassi ja teinud valmis töökavad. Täna nägin ma juba mõnda õpilast ka.

Aga põhiliselt, nagu öeldud, oleme me kasse sisse ja välja lasknud. Uksest ja aknast.

Suved on ikka mõnusad, isegi kui midagi erilist ei tee.