Tänavune jõuluaeg

Ilmaolud on meil sellised kesisevõitu… lumi esineb vaid jõululauludes või -meenutustes. Kuuske me samuti noorhärra Kuki tõttu koju ei toonud. Talle ülima erutuse ning jahiinstinkti äratamiseks piisab pelgalt lauale jäänud kommidest või esikust leitud kindast, me parem ei hakanud kuusega katsetamagi.

Noh, loomulikult oli kõik, mis aegade algusest on jõuludega kaasas käinud, ka sel aastal olemas. Kallid kadunukesed said oma küünla. Jõulupraadi sõime õigel päeval omas kodus, oodates esmalt härraseid, kes olid läinud saapapaelu ostma. Õnneks need siiski leiti ning hädatarvilikud ettevalmistused said sellega sooritatud. Kõrrekesega käisime ka kirikus jumalasõna kuulamas. Kingiks saadi enam-vähem seda, mida keegi küsinud oli – soovid polnud õnneks liiga suured. Lisaks film ja maiustused ning traditsiooni kohaselt oli pakis ka uus pidžaama – mille kohta Suur Vend viisaka ettevaatlikkusega oma koerpildilisi pükse silmitsedes küsis – ee, kus ma peaksin neid kandma? Õnneks sai selgus majja ja Suurt (kui ka Väikest) Venda on juba nähtud uut pidžaamat sihtotstarbeliselt kasutamas.

Mamma juures oli hanepraad, ehtsad küünlad ehtsal kuusel ning veel kingitusi. Mamma tegi päeva pidulikkust rõhutades isegi Maltalt toodud kaktuselikööri lahti (mis tegi väga uniseks).

Väikevend läks juba järgmisel päeval oma kinkekaarti realiseerima. Oli käinud 4-D kinos ja ostis paki krõpse ja tundnud end maailma rikkaima rahamehena. Kõrrekese tuhinat kohe oma kinke realiseerima minna õnnestus minul ja härral ühisrindena umbes ühe päeva võrra edasi lükata.

Täna käisime laste Saksamaa-nõbudega üheksoos pizzat söömas. Ka pizzad tegid olemise kuidagi väga uniseks.  Härra sõitis minema ning mina nägin unes, et panin kokku suurt, rasket kappi. Kapiuksi ei saanud korralikult ette, sest puhus tugev tuul ning siis ma lõin veel meelekoha vastu kapinurka, minestasin ning mind kanti mu oma voodisse. Tegin vaevaliselt silmad lahti ja olingi oma voodis.

Kui teistel kulgevad päevad kuidagi uniselt, siis Kuki-Galileo oskab võtta olemasolevast viimast. Ööseks lauale pandud kommid on hommikuks täiesti kahjutuks tehtud. Lõpuks leidsime ilmselt suurema osa põrandalt üles ka. Teisel hommikul oli jälle jahisaagi rollis olnud tupsrohtliilia. Selle potti me tükk aega ei leidnudki, sai siis uue poti ja uue mulla. Noh, tegelikult oligi ehk aeg taim ümber istutada.

Aga muidu on siin mitmel hommikul isegi päikest nähtud. Ees on veel täitsa mitu päeva puhata ja mängida.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s