Glamuurist ja arvepidamisest

Huvitav, mida teevad inimesed tavaliselt öösel vastu pühapäeva?

Mina näiteks ootan last. Ei, mitte midagi romantilist – ega isegi mitte midagi günekoloogilist. Lihtsalt, lubasin kella üheks öösel vastu minna.

Kuna, teate, meie Nataša esimesele ballile järgnes peatselt teine – sest miks mitte minna, kui mulle toodi kutse ja kleit on olemas? 

Kõrrekese elustiil on viimasel ajal tõesti  glamuurne – küll bridžiõhtu väikelinnas, küll kontserdid, peod ja ballid. Aga tõepoolest, miks mitte, kui sa saad järgmisel nädalal seitseteist ja must kleit ja punane huulepulk on olemas.

Poisid elavad oma argiste rõõmude, jalgpalli, kasside ja teatud määral isegi koolitööde rütmis. Väikevend saab peatselt oma elu esimese hinnetega tunnistuse. Mina olen neile möödunud nädalal mõlemale kaasa elanud – Suure Vennaga ajaloo kontrolltööks õppinud  ja Väikevennaga saksa keele sõnu.

Ise  üritan üle pika aja eelarve järgi elada. Mis vähemalt hetkel on teinud elu mõnevõrra lihtsamaks – kui jõulukuul tuleb lisaks tavalistele kuludele ja jõuluvanaarvetele ära mahutada ka nt kuluartiklid nagu loomaarst ja Suure Venna klassireis (ilmselt sügisel räägiti, aga mina olin justkui pisut jahmunud, kui lugesin õpetaja kirja, kus seisis: reisiraha /kolmekohaline summa/ tuua esmaspäevaks). Miks see siis elu lihtsamaks teeb? Ma olen  juba ette kindel, et igasugused ostuööd (kuhu ma muidugi eriti ei kibelegi) ja nunnud käsitööd pakkuvad jõululaadad (sinna ma läheksin muidugi küll) jäävad minust külastamata. Ka kosmeetikakataloogid, mida nii üks kui teine kolleeg huviga silmitseb – Kuidas sulle see lõhn tundub? Hõõru, näed, siit, randmele? Ega ei ole liiga magus?  (no muul juhul ma vähemasti vaataksin ja nuusutaksin), jätan samuti heaga lappamata. (Tegelikult pakkus küll Suur Vend, et kui mul raha pole, võib ta praegu reisiraha ise ära maksta – tema  sünnipäev ju alles augustis oli, nii et tal veel raha küll – aga noh, nii hull mu olukord siiski õnneks pole.)

Nii et kui mu elus ka puudub glamuur, on vähemasti selgus majas ja meel rahulik. Viimased päevad enne vaheaega on mõnusad –  hinded on väljas, lapsed rõõmsad ja entusiastlikud – veel on viimased laulu- ja näidendiproovid. Minul on ka osa oma klassi näidendis. Lapsed pakkusid mulle peaosa (roheline keskeakriisis sookoll), millest ma keeldusin. Aga kõrvalosa jaoks (rohelise sookolli roheline laps) harjutan hoolega ning loodan  oma repliiki mitte ära unustada. (Kes ütles, et minu elus puudub glamuur?)