Kuidas Sohvi (ajutiselt?) sisse kolis

Et alustada algusest, tuleb ajas minna ehk nii poolteist-kaks nädalat tagasi, kui Väikevend kambajõmmidega teatas, et meie maja juures on väike valge kass, kes on kindlasti näljas ja kellel pole kodu. Nad panid talle kuhugi õue krõbinaid. Ühel korral koju sõites nägin ka mina seda kassipoega.

No ja kas maksab siis imestada, et kuni ma pühapäeval trennis käisin, oli see loom sisse kolinud. Väike, pisut räpane, silmad rähmased ja nohus. Nagu selgus, oli ta toodud naabriprouale rätiga ukse taha. Temal on juba kaks kassi ning pisikesele tehti lihtsalt kuuri ase. Kas mul oli mingigi muu võimalus kui käia poes, osta juurde kast, krõbuskeid ja silikonliiva ja keeta talle silmade puhastamiseks kummeliteed?

Kõige suurem murekoht on muidugi Nurr. Kes on väga ara loomuga ja kardab absoluutselt kõiki kasse peale ühe, naabrite Mummukese (kes inimnahas olles oleks ilmselt külalollike – too loom tõesti ei saa isegi vist alati aru, kas ta on omas kodus või võõras ning suhtub kõigisse kahe- või neljajalgsetesse ühtviisi muutumatu sõbralikkusega (võimalik, et ta ei tee neil vahet). Aga kõik ülejäänud loomad – Nurr on peljanud isegi loomaringist laenuks olnud merisigu.

Tõime siis pisikese kostilise esialgu minu tuppa – ma sain ise ka aru, et teatud põhjustel oli see kõige sobivam ruum majas. Muidugi koos liivakastiga – õnneks oskas ta seda kasutada, kuid kahjuks haises mu toas varsti umbes nagu laudas.

Pesime kassi puhtaks, millel ta lasi võrdlemisi rahulikult sündida. Kui ehk otsene vannisolek välja jätta, on ta kogu aja lakkamatult nurrunud.

Umbes teisel õhtul tekkis talle nimi. Kõrreke, kes valmistub kunstiajaloo arvestuseks, ei suutnud geneereida midagi peale kreeka sammaste – dooria, joonia, korintose. Ja nii ta siis suupäraselt Sohviks, mis teadupärast ju kreeklastel tarkust tähendab, saigi.

img_0902

Väike Sohvi

Sööb endiselt tänavakassi kombel, s.t kõik, mis kvalifitseerub toiduks, tuleb igaks juhuks kohe ära süüa. Löögi all on olnud Väikevenna maisihelbed ja Kõrrekese makaronid. Ehk võõrutab see lapsed toiduga mööda maja ringi kondamise kombest.

Ma isegi ei mäleta, millal mu lapsed mõnes küsimuses nii ühte meelt oleksid olnud. Kõrreke armastab teadupärast lihtsalt kõiki kasse. Suur Vend, nagu ma aru saan, peab teda tema suurte tarkade kollaste silmade tõttu kadunud Siisikese reinkarnatsiooniks.

Kui ma selgitasin, et püüame siiski talle hea kodu leida, teatas Väikevend, et tema juba teab ühte inimest, kes teda endale tahab.

Kes see inimene siis on, küsisin.

Mina! hüüdis mu noorim.

Hetkel oleme vahepeal kasse kokku lasknud . ja kui inimesi kodus, siis ikka uksed lahti hoidnud. Käib ettevaatlik piidlemine ja mõningane kõhistamine. Suur Vend on väga hooles, et Nurr end tõrjutuna ei tunneks ega luba pisikesel ülbitseda.

img_0898

Nurr ja Sohvi

Miinuspoolele tuleb hetkel kanda minu läpaka n-täht, mis ei ole pärast seda, kui Sohvi seda pisut käpaga urgitses, enam endine. Muretsemist oli ka justkui pisut vähem.

Kui sünnib päris tita, on vähemalt üheksa kuud aega mõttega harjuda. Aga kassid kuidagi lihtsalt kolivad meile sisse. Kas kellelgi veel nii on?

(Ma pole tegelikult kaotanud lõplikku lootust, et ehk on kusagil keegi, kes on just sellisest väikesest valgest kassist unistanud.)

Ma ju ise olen endale sellised lapsed kasvatanud, tuletan ma endale pühapäevast alates meelde. Nüüd on siis tagajärg – armas, pehme ja nurruv – käes.

Advertisements

5 thoughts on “Kuidas Sohvi (ajutiselt?) sisse kolis

  1. sofikene ütles:

    Pakun, et enamus lapsi on koheselt nõus üks-kõik-kus nähtud, üks-kõik-millisele väikesele loomale kodu pakkuma. Meil oli ka aasta tagasi vaid üks lumivalge Pätu, nüüd juba aastakese jagab ta oma territooriumit, toitu ja liivakasti samuti ootamatult sissekolinud Miisuga. (Põhjuseks eelmise omaniku kassiallergia võimendumine). Sisisevad-susisevad siiani… ☺ Edu teile vastastikusel kohanemisel.

  2. reet ütles:

    Nii et Väikevend soovitas siis kõigepealt ennast.

    Väike valge kass on tore. Eriti tore on see, et ta tundub ka tark olevat. Ja kaks kassi on ikka parem kui üks.

  3. Paula ütles:

    Meile kolis ka mõned ajad tagasi üks kassititt lisaks. Vana kass oli mõnda aega häiritud, aga kuu – pooleteisega leppisid ja protesti märgiks nurka pissimine lõppes.
    Titt on ka tänavakass olnud ja sööb absoluutselt kõike, mida kätte saab, alates mannapudrust. Ainult toorest porgandit ei taha.
    Kui kass tuli ise, siis küllap peab see nii olema.

  4. Anu ütles:

    ilus kiisu. meil kaks kassi ei ole ka ülemäära suured sõbrad omavahel, aga nagu loomaarst kommenteeris, et “vähemalt on, kellele solvanguid sisistada” 🙂

  5. signe ütles:

    kuidas sohvikesel läheb? 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s