Päikeselised päevad septembris

Imeline! mõtlesin, kui ma täna päikeselisel pealelõunal aeda pesu kuivama riputasin ning aknast kuulsin, kuidas Kõrreke fagotil oma barokksonaati harjutas.

Koolinädalate rütm on omamoodi tore. Kogu aeg on kiire-kiire-kiire ja siis järsku nädalavahetus – tee mida tahad. Harjuta fagotti, käi seenel, pese pesu, vaata plaadilt vana Tjorveni filmi või mängi arvutis.

Nädala sees õnnestus osaleda juba esimesel lastevanemate koosolekul (tütre omal). See oli võluv õppetund demagoogiast – nii võluv,  et õigupoolest on demagoogiat raske pahakski panna. Lapse klassijuhataja tundus küll hästi tore.

Väikevend sai elu esimesed hinded – matemaatikas nelja ja saksa keeles viie. Ta logis kodus mitu korda oma päevikusse sisse, et oma hindeid imetleda. Põrutav uudis on aga see, et peale esimest tantsutundi – sellele eelnes muidugi õudne ving teemal kellegi meie klassi poistest ei meeldi tantsutunnid – lubas Väikevend vähemalt järgmisel korral rahvatantsuringi minna. Küll ainult proovima, mingeid püsivamaid lubadusi ei antud. (Aga koorilaulu osas pole ei õe ega isegi Suure Venna õhkamised – Mõtle, laulupeole! – seni mitte mingit tulemust andnud.) Rahvatantsijaid meil peres veel polegi.

Hommikul sõitsin peale trenni rattaga turule – ostsin sealt Piirissaare sibulat ja vaarikaid. Piirissaare sibulat kulus päevase pasta juurde, aga vaarikatest lähen nüüd kooki küpsetama. Pühapäeva õhtu ju!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s