Päikeselised päevad septembris

Imeline! mõtlesin, kui ma täna päikeselisel pealelõunal aeda pesu kuivama riputasin ning aknast kuulsin, kuidas Kõrreke fagotil oma barokksonaati harjutas.

Koolinädalate rütm on omamoodi tore. Kogu aeg on kiire-kiire-kiire ja siis järsku nädalavahetus – tee mida tahad. Harjuta fagotti, käi seenel, pese pesu, vaata plaadilt vana Tjorveni filmi või mängi arvutis.

Nädala sees õnnestus osaleda juba esimesel lastevanemate koosolekul (tütre omal). See oli võluv õppetund demagoogiast – nii võluv,  et õigupoolest on demagoogiat raske pahakski panna. Lapse klassijuhataja tundus küll hästi tore.

Väikevend sai elu esimesed hinded – matemaatikas nelja ja saksa keeles viie. Ta logis kodus mitu korda oma päevikusse sisse, et oma hindeid imetleda. Põrutav uudis on aga see, et peale esimest tantsutundi – sellele eelnes muidugi õudne ving teemal kellegi meie klassi poistest ei meeldi tantsutunnid – lubas Väikevend vähemalt järgmisel korral rahvatantsuringi minna. Küll ainult proovima, mingeid püsivamaid lubadusi ei antud. (Aga koorilaulu osas pole ei õe ega isegi Suure Venna õhkamised – Mõtle, laulupeole! – seni mitte mingit tulemust andnud.) Rahvatantsijaid meil peres veel polegi.

Hommikul sõitsin peale trenni rattaga turule – ostsin sealt Piirissaare sibulat ja vaarikaid. Piirissaare sibulat kulus päevase pasta juurde, aga vaarikatest lähen nüüd kooki küpsetama. Pühapäeva õhtu ju!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s