Marjad, lapsed ja Mamma

Selle suvepuhkuse ajal on mul tunne, justkui tegeleksin ma pidevalt kellegi teise hobidega. Mitte, et see poleks minu asi, sest need teised, kelle hobidega ma tegelen, on minu inimesed. Aga ikkagi. On vaja kedagi tuua-viia, ajada Mamma asju – mis ei ole üldse mitte nii lihtne, nagu see mõne sõnaga kirja panduna kõlab, sest Mammal on asjade ajamisest väga intensiivne, kuid mitte kuigi tõepärane ettekujutus. (Näiteks ei uskunud ta mind, et arstitõendi alusel ei maksta talle pangast puudetoetust. Pangahärrat jäi ta uskuma – või vähemalt ei vaielnud ta talle vastu…)

Suure Vennaga on kõige lihtsam. Temal on tema Püha Jalgpall ja tema meeleolu sõltub sellest, kuidas Saksa koondisel läheb. Praeguseks ei ole ta veel kindlasti eilsest kaotusest toibunud. Oma vasaku põlve kukkus ta ise jalgpalli mängides korralikult katki ja liipab mööda maja ringi.

Kuidas läheb Kõrrekesel, on keerukam küsimus. Ta on hetkel lähedalasuvas kuurortlinnas fagotikoolitusel. Eile käisin ühte kontserti kuulamas. Kõrreke oli saanud enda hoole alla ühe pisikese fagotimängija, kes kontserdi ajal, minu tütre nahkjakk seljas, tema õla najale tukkuma jäi. Kontsert ise oli tore. Pisike kirik mändide vahel. Seinale olid kleebitud pühapäevakooli õpilaste tööd ja altarit ehtis käsitsiheegeldatud lina. Kuulajaid oli nii kolmkümmend, õpilasi ehk sama palju, aga kirik oli väike ja kaasaelamine emotsionaalne. Kõrreke esines esmakordselt fagotil soolopalaga ja see tuli tal hästi välja. Tema juhendaja oli koguni professoritiitliga. Tuli pärast kontserti vestlema, jagas hoogsalt soovitusi veinipudeli korgi asjus (mis tuli pillil kuhugi vahele panna) ning nagu ma aru sain, pidas mu last perspektiivikaks. Kontserdi lõpul esines ka Soomes muusikalist kõrgharidust omandav klarnetimängija, kes tutvustas meile väga moodsat klarnetimängutehnikat. Magama jäänud väikelapsed äratab selline tehnika kiiresti üles, nagu veendusin. (Kuigi, miks peab ilusa ja klaari kõlaga klarnet kõlama nagu kriidikrigin klassitahvlil, ei saa ma päris hästi aru.)

IMG_0302

Pill kõlas päris hästi – kuigi kodustes tingimustes oleks kass vist siiski igaks juhuks pildilt lahkunud

Kuna vihma oli hakanud sadama, laadisin oma auto lapsi ning pille täis ning viisin nad kenasti ööbimispaika kohalikus koolis. Kõrreke tutvustas mulle oma matti koolisaalis – võrreldes segadusega tema toas olid matil segiläbi vedelevad asjad poisikesed – andis kaasa musta pesu ning sai vastu paki Kirju koera komme. Laps tundus õnnelik.

Väikevend kukkus üleeile rattalt korralikult katki oma parema põlve. Nii et kui ta seni siirdus ilmast olenemata staadionile jalgpalli mängima, siis viimased paar päeva on ta olnud vaguralt kodus, vaadanud  Kättemaksukontori kordusi ning lugenud raamatut. Ta on väga mures, kas põlv saab uueks nädalaks nii palju terveks, et saab korvpallilaagrisse minna. Õhtuti loeme jälle vahepeal justkui unarusse jäänud unejuttu, raamatuks Minu pere ja muud loomad. Naudime seda mõlemad, kuigi Väikevennale pakuvad rohkem huvi loomade, mulle jälle inimeste kohad.

IMG_0305

Mamma kuumaasikad

Nojah. Ja siis on Mamma. Mammal on vaja muru niita, koristada, raamatukogus käia, tomateid kasta, maasikaid korjata, vaarikaid korjata ja õige pea ka kirsse korjata. Ja  siis ka see asjaajamine, mis tähendab, et Mamma kõigi oma karkude ja tujudega tuleb võtta auto peale. Suurema osa nendest asjadest teen mina. Täna käisin vaarikaid korjamas – planeerisin sellele tunnikese. Tunniga oli korjatud veerand vaarikatest.

IMG_0310

Mamma vaarikad. Tänavu on rohkelt vaarikaid ja vähe usse.

Oh jah. See, et ma ise aiatööde vastu huvi ei tunne ja endale aeda ei raja, ei tähenda, et ma aiatöödest pääsen. Ah mis siin kurta, eks talvel ole neid muidugi mõnus karbiga külmikust võtta. Käed on küll kraabitud, aga see käib vist asja juurde. Pealegi oli ilm täna pealelõunal päikeseline, väikese mõnusa tuulega. Pärast vestlesime Kõrrekese muusikaõpingutest – teema, mis Mammat loomulikult vägagi huvitab.

Homme on Kõrrekese lõpukontsert kuurortlinnas.

Ja veel: kellel on vaatamata Suure Sõbraliku Hiiglase film, siis soovitame soojalt!  Juba Ain Jürissoni hääle pärast, mis  viib suure tagasi lapsepõlve. Lastele oli palju nalja ja õnnelik lõpp. Ja neile, kel suurepärane raamat loetud, loomulikult rohkesti võrdlusvõimalusi. (Meil kõigil oli loetud, Suurel Vennal oli see millalgi koguni lemmikraamat.) Kõrreke märkis ära väga sobivalt valitud puhkpillipartiid saatemuusikas.

IMG_0315

Mida teha järgmisel nädalal? Mamma kirsid on kohe valmis!

Advertisements

2 thoughts on “Marjad, lapsed ja Mamma

  1. epp ütles:

    Öeldagu Kõrrekesele edasi, et uus soeng sobib talle lihtsalt suurepäraselt!

  2. sesamy ütles:

    Öeldagu Suurele Vennale edasi: “ma tean, mida sa tunned” (hakkan ka ise vaikselt alles Saksamaa kaotusest toibuma)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s