Koerailm Tartus ei ole saanud lõppu

Ilmselt ilm ajalehte ei loe, sest kuigi lubati, et nüüd läheb ilusaks, sadas terve õhtupoole vihma.

Aga muidu on üks tavaline, kuigi ilmast lähtuvalt pisut unine juuni keskpaik.

Noh, tavaline pole see muidugi ses mõttes, et Kõrreke lõpetab kohe-kohe ametlikult põhikooli ja me kõik oleme talle intensiivselt kaasa elanud. Kuigi väljaastumine on läinud siiski olulisemalt pingevabamalt kui sisseastumine, hea seegi. Laps tegi kuidagi muretu elegantsiga eksamid viitele – ta võis seda muretust lubada küll, sest kiituskirja kaalul polnud (ja läbikukkumist polnud samuti tarvis karta). Täna osales ta oma kooli loodusringi lõpumatkal Piirissaarde, tulles tagasi pihutäie sibulapealsete ja rõõmsa meelega. Pärast kodus vaatasime pildialbumist, missugune oli Piirissaare kord enne Kõrrekest, kui me härraga seal kahekesi käisime. Mõned asjad olid samamoodi, ainult väike kollane puukirik oli vahepeal maha põlenud ning kasse olnud ka kuidagi vähem. Kuigi kõiksugu teisi liike nähtud hulganisti, eriti linde.

Väikevend osaleb loodusmaja linnalaagris. Eile tegeldi kunstiga ja uuriti loodusmaja aiaelanikke. Lapsed said ülesandeks panna kogu leitud fauna ühte anumasse. Lõpuks kukkunud see kahjuks ühel poisil käest ning kõik peale kakandi, vihmaussi ja teo olid põgenenud. Täna käidi linnakodaniku muuseumis. Seal elektrit polnud, kuid Väikevend arvas, et neil, st muuseumitöötajatel,  kodus siiski on, sest ta tegi kindlaks, et neil on iPhone 6 telefon, mida peab ju ometigi laadima. Homme lähevad loodusesse matkama.

Suurel Vennal on endiselt jalgpall. Kuid mitte ainult – kui ma õigesti olen aru saanud, konfereerib ta ülehomme õe lõpuaktust. Täna osteti härraga isegi spetsiaalsed riided. (Härra arvas, et kui ta järgmiseks aastaks veel pikemaks kasvab, siis saab ta need pärast endale.) Praegu on nad mõlemad umbes kuue jala pikkused. Eks näis, kumb pikemaks kasvab!

Mina olen samuti olnud mõõdukalt tubli. Lõpueksam ja suvetööd on sooritatud, võin rahuliku südamega peatsele puhkuse vastu minna.

Advertisements

One thought on “Koerailm Tartus ei ole saanud lõppu

  1. marit121 ütles:

    Koerailm oli teil tõepoolest – mu poeg käis laupäeval Tammeka Cupil ja no nii märga seljakoti sisu ma pole veel näinud, mis õhtuks Tallinnasse tagasi toodi 🙂 Isegi paljunäinud treener kommenteeris, et olud olid ikka suhteliselt ekstreemsed. Õnneks lapsi selline pisiasi nagu kehv ilm ei seganud, nemad olid rõõmsad ja rahul.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s