Pileti sai Väikevend jõulukingiks. Kõrreke sellist kinki ei saanud, kuna arvas ise, et tal on põhikooli lõpetamisega piisavalt tegemist, Suur Vend ütles, et talle ei meeldi rahvarohked üritused. Mulle ka ei meeldi, aga kui juhtub olema laulupidu või Queen, siis ma teen erandi.
Niisiis sai Väikevend pileti jõuluks ja mina sünnipäevaks. Väikevend, vähenõudlik, nagu ta on, ütles, et ööbida võime me mõnes tagasihoidlikus basseiniga hotellis, mis pole kontserdipaigast kaugel.
Õnneks on selline hotell ju Pirital täiesti olemas. Ja nii me siis eile läksimegi. Esmalt väike ujumistiir hotelli basseinis ja seejärel rokkima.
Kes soojendas, seda ma tõesti ei tea, sest kõigepealt pidime seisma Väikevennaga suhkruvatisabas, siis pitsasabas ja siis jäätisesabas. Väikevend oli otsekui pidevas erutusseisundis.
Aga õigeks ajaks olime igal juhul lava juures valmis.
Kontsert oli väga äge! Mis oli eelduspärane, kuna nii Queen kui Adam Lambert meeldisid meile väga. Laulsime mõlemad kaasa. Suure osa ajast oli Väikevend mul küll kas süles või seljas, sest sada nelikümmend sentimeetrit on igal juhul vähem kui sada kuuskümmend üks. (Nüüd sai ka selgeks, miks inimene peab käima jõutrenni tegemas – juhul, kui tal tuleb teist süles ja seljas hoida, siis on sellest abi.)
Kusjuures – need esimesed lood olid sellised, noh, korralikud, aga alates Killer Queenist läks asi üha ägedamaks. Adami hääl on ikka võimsa ulatusega. Sarnane on ta veel Freddiele ka hea diktsiooni ja artistlikkuse poolest. Suleboa nägime laval ka ära.
Jalgrattalugu ei olnud, aga kõik muud lemmikud kuulsime ära. Pärast jalutasime hotelli tagasi.
Koju jõudes leidis Kõrreke, et ta oleks ju kah võinud tulla, matemaatikaeksam on ju alles ülehomme. Eks ta järgmisel korral, kui kooli lõpetamine ja Queeni kontsert samale ajale sattuvad, oskab prioriteedid paika panna.
