Ilus nädal oli tegelikult

Ja mitte ainult  – kuigi see oli väga tähtis – seetõttu, et saime Kõrrekesega oma pere poistelt naistepäeva puhul kaunid tulbid. Me ise käisime Kõrrekesega päevakohast naistefilmi vaatamas. Film oli mittemidagiütlev, selline romantiline komöödia, kus romantikat oli rohkem kui komöödiat. Aga Põhja-Itaalia oli kaunis ja tuli tuttav ette, samuti ka taimetoitlasest tütar, kellel on omad kinnisideed ja ema, kes võtab ette järjekordse sudoku. (Ja põhimõtteliselt võid ju rõõmustada, kui sinu lapse kinnisidee ei ole võtta enda peale kriminaalse taustaga poiss-sõbra narkokuritegu. Kõik ainult suurest armastusest.)

Laupäevasel õhtul läksime hoopis teatrisse, ja see oli juba midagi enamat. Viimane Fanny ja Alexanderi etendus. Mind on see lugu omal moel saatnud teismelise-east saadik – käisin tookord Mammaga kinos filmi vaatamas, ja tundub, Kõrreke saab selle samuti endaga kaasa. Ma ei suutnud ette kujutada, kuidas seda üldse teatrilavale saaks tuua – ja ometi oli see tehtud, ja hästi tehtud. Kas oli vahe minus endas või lavastuse rõhuasetuses – aga kuidagi eriti võluv tundus see aristokraatlik muretus, milles Ekdahlid elasid. Midagi umbes sellist, nagu Waugh romaanides. See väärikus ja enesestmõistetavus, millega kõike, mis elus ette tuleb, võetakse, oli kadestamisväärne. Ja siis muidugi see MM mängitud piiskop – kui ma seni polnud õieti kunagi aru saanud, miks Emilie talle mehele läks, siis sedakorda ei tekkinud küll ainsatki küsimust. Ja ometi ei leidnud isegi tema jumalat, kes talle vastaks – ja ometi oli isegi temast kahju. (Kuigi objektiivselt võttes oli ikka tõesti õudne tüüp!) Ja lapsed mängisid ilma igasuguse hinnaalanduseta hästi. Päris kahju, et see oli viimane etendus – aga hea siiski, et me selle ära nägime! Lummus pole praegusekski veel lahtunud.

Täna vaatasime Väikevenna ja Kõrrekesega Miisu ära. Oleme viimaste kuude jooksul päris mitut Nukuteatri etendust näinud ja kõigega väga rahule jäänud. Miisu oli lõbus, armas ja meile kõigile väga meele järele. Me kõik soovitame seda soojalt igas vanuses kassisõpradele!

Advertisements

2 thoughts on “Ilus nädal oli tegelikult

  1. Helen ütles:

    Täitsa samal lainel! Fanny ja Alexandrit käisin küll koos kaasaga vaatamas, kuna minu Kõrreke on alles liig noor selle jaoks, aga Miisu etendusel käisin koos vanemate lastega (kohe12 ja kohe9) ja meile ka meeldis. Võimalik, et olime samal etendusel. Selle naistefilmi võin vist julgelt vahele jätta? Mulle SJP eriti ei meeldi ka.

  2. iibis ütles:

    Jah, tõesti, parem siis juba teater! Kuigi, ma vaatasin just, et tütre poolt järgmiseks tellitud “Meistrit ja Margaritat” sel hooajal enam kavas pole.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s