Aasta algus. Võrdlemisi söödav

Head uut aastat!

Ma ikka vahel mõtlen, et kes ometigi viitsib sellist blogi lugeda. Ei mingit tähetolmu  jalajälgedes, lihtsalt natuke Eestimaa ilmast ja  laste kasvamisest. Keda, palun vabandust, kotib?

Et mis raamatuid me loeme või mida sööme.

Ka uue aasta tulek oli tavalisemast tavalisem. Ennelõunal läksime kõik koos kohalikku veekeskusesse ja olime seal enam-vähem sulgemiseni. Mul oli sinna minnes väike nohu, aga koju tulles oli seegi kadunud. Kõrreke oli meiega vaid natuke aega, kuna läks uut aastat vastu võtma hoopiski natuke maad linnast välja, sõbranna juurde.

Poisid said omavahel tavatult hästi läbi. Olen ammu täheldanud veeprotseduuride kasulikku mõju (ja mitte ainult nohule).
Sõime seal lõunat ka, ja kui Suur Vend oli konsumeerinud oma lõhepasta, ei kartnud ma enam, et kukub söömatusest keset basseini kokku.

Kodus tegin tule alla, panin praeahju kõigepealt keeksi. (Ma pean ütlema, et parema maitsega tainast pole ma vist kunagi teinud!) Kui mul oli õnnestunud keeks pealt ära kõrvetada (ja seest pisut tooreks jätta) – pidi muidugi olema täiesti lollikindel retsept – siis panin ka lihatüki ahju. Söödi nii keeksi kui liha kui ka kõike muud. Vaatasime horoskoobisaadet ja Tujurikkujat (mida pidasime kõik väga õnnestunuks), presidendi kõne vastu polnud kellelgi huvi.  Mul oli ostetud alkoholivaba vahuvein, mille pärast sain Suurelt Vennalt riielda – selline asi tekitavat lastes väärarusaamu alkoholist ja et kas ma tahan, et tema (või siis Väikevend) hakkaks kunagi alkoholi jooma?! Ma muidugi lubasin, et ma sellist patutegu, et ostaks alkoholivaba vahuveini, enam ei tee. Parem siis juba aus lastešampus.

Võtsime oma pokaalid ja lõime neid õues naabritega kokku ja lasime õhku ka oma ilutulestiku. Ja vaatasime naabrite oma. Väikevenna ehmatuseks oli naabritel külas ka tema inglise keele õpetaja perega. Head uut aastat, õpetaja! ütles ta ootamatult vaikselt.  Seekord pikalt jutustama ei jäänud, keegi polnud enam külmakraadidega harjunud.

Järgmisel päeval tuli Kõrreke tagasi. Temal oli väga lõbus pidu olnud kella viieni hommikul. Kuusteist on kadestamisväärne iga.

Ainus tähelepanuväärne asjaolu uue aasta alguse juures on see, et mul on kõigil päevadel õnnestunud teha lõunasööki nii, et kõik söövad. Tortilladele tegin muidugi kahe sorti täidist, üks liha ja teine köögiviljadega. Aga tänasesse hiinapärasesse nuudlirooga peitsin ära terve nuikapsa. Muide, kui jutt Hiina toidule läks – kas te teate, mis seesamiseemneõli tänapäeval ka maksab?! Ning lisaks – ainuüksi sel aastal on kulunud juba terve küüslauk. Seda ma võin õnneks toidule ka täiesti avalikult lisada, ei pea peitma (nagu kapsast).

Aga täna tegin sellesama keeksi, mis vana-aastaõhtul. Oluliselt madalama temperatuuriga ja pikema aja vältel küpsetades tuli see välja esmaklassiline. Mõlemad poisid sõid kolm tükki.

Lisaks polegi me midagi eriti teinud. Põletanud küünlaid, mänginud lauamänge, lugenud raamatuid. Mina olen kütnud. Ostnud vanimale ja noorimale lapsele uued talvesaapad. Väikevend ehitas täna naabriplikadega lumest onni ja tuli minu käest küsima, ega mul kuuseoksi pole. Elutoaskuuse küljes, on, nentisin. Ettepanekust mõned oksad talle onni jaoks loovutada ma keeldusin. Oota, millal see kolmekuningapäev tuleb?

Ühesõnaga,  tavaline, igav perekondlik olemine. Järgmine nädal  tööle, trenni, loomaringi, puhkpillilaagrisse. Kolmekuningapäev tuleb siis ka.

Rõõmsat aastat kõigile!

foto0750

 

 

Advertisements

24 thoughts on “Aasta algus. Võrdlemisi söödav

  1. Kaja ütles:

    Head uut! Mulle on Sinu blogi väga meeltmööda, tavaline normaalne elu, millest lugemine rahu ja usku sisendab. Aitäh

  2. miisupai ütles:

    Kui pole tähetolmu jalajälgedes, siis küllap on kõvasti miskit sisemist sära, sest mis see muidu juba aastaid siia tagasi toob. Iibisepesa on minu väheste loetavate blogide sees vankumatu esimene! Selline kombinatsioon peenest, ent kodusest huumorist, mõnusast annusest eneseirooniast, kõik ääristatud vaheda sulega, võtab ju paratamatult konksu otsa ja lahti ei lase. Noh, sai nüüd pikka juttu aetud küll võhivõõrale (ehkki lugejale on ka anonüümne blogija nii oma..), head uut aastat iibisepessa ja pikka iga päevaraamatule!

    p.s. Kas ei võiks teha ka üht tsenseeritud jõulupostitust? Nii nukker oli kinnise ukse taha jääda..

  3. teisest linnast ütles:

    Kirjutamislaad on väliselt kerge, selle taga aimab arukust ja tasakaalu, ja kes meist ei sooviks sellised olla, ikka loodad, et lugedes midagi ka külge jääb 😉

  4. Indigoaalane ütles:

    Mina olen ka Sinu pere suur fänn. Selles kurjas ja koledas maailmas:) on kosutav lugeda armsaid, naljakaid ja nii sooje igapäevalugusid…
    Täitsa kahju, et Väikevend suureks saab. Loodetavasti jaksad jätkata ka Teimseliseblogiga:)

    Head uuta aastat Sinu perele!!:)

  5. ritsik ütles:

    Head uut aastat!
    Keeks paistab pildil väga isuäratav. Mulle meeldib väga lugeda nii Väikevenna kui teismeliste elust ja sinu enda tegemistest ka.

  6. Kaja ütles:

    Head alanud uut aastat! Ikka rõõmuga-rõõmuga loen. Selline mõnusalt humoorikas, mitte üleliia ilutsev, parajalt doseeritud irooniline, kuid samas lihtsalt argine blogi on minu vaieldamatu lemmik. Nii lihtsalt, armsalt ja koduselt oskad kirjutada. Ootan uusi lugusid 🙂

  7. Parbi ütles:

    Head uut aastat!
    Ka mulle väga väga meeldib lugeda Su blogi.
    Ootan huviga järgmist postitust.
    Päikest

  8. Marit ütles:

    Head uut aastat! Väga-väga mõnus ja rahulik blogi. Loen juba mitmendat aastat 🙂

  9. signe ütles:

    Head uut aastat! Minu meelest on Sul väga mõnus blogi nii stiililt kui sisult 🙂 . Loeksin ka raamatuna! Aaga blogi on selles mõttes toredam vorm, et võib ikka vähemalt loota lisa… 🙂

  10. Jaana Kala ütles:

    Head uut aastat 🙂 Loen sinu blogi hea meelega!

  11. K. ütles:

    Head uut aastat! Ka minu lemmik!

  12. Riin ütles:

    Head uut aastat! Olen esmakordne kommenteerija, aga võib vist ütelda, et aastatepikkune blogi austaja. Ma kahtlustan, et amet on meil sama :-). Sellepärast on mul alati kahju, et kooli kui töökohta pisutki puudutavad postitused on parooli all. Ja minu kodus kasvavad ka Kõrreke (hetkel 7) ja Väikevend (hetkel 1), vaid Lõvipoisi asemel on hoopis Lõvitüdruk (hetkel 5) nende vahel. Julgustav on Sinu blogi kaudu mõista, et varsti on nad suured ja mul ehk taaskord aega raamatuid lugeda ja trennis käia. Aitäh mõnusa lugemise eest!

  13. iibis ütles:

    Tänan südamest kõiki heade soovide eest. (Muidu tavaliselt on mul umbes nagu õpetajal ikka esimeses tunnis – ainult mina räägin…)

  14. Liis ütles:

    Head uut aastat Iibisepesa asukatele ja jaksu edaspidiseks blogimiseks, sest lõpetamine oleks küll puhas patt…

  15. Uue aasta tervitused!! 🙂
    Nii tore, et vahelduseks kõik sõid! Puhas rõõm 🙂

  16. Nell ütles:

    Ikka huvitab. Ka tavalisi jutte on mõnus lugeda kui nad on hästi kirja pandud ning lisaks tundub kogu su pere olevat hästi muhe ja eluterve seltskond. Selle blogi lõpetamine oleks küll patt 🙂 Jaksu!

  17. Liisi ütles:

    Ilusat seda aastat minu poolt ka!
    Ühinen eelkõnelejatega – just sellist mõnusat rahulikku blogi ongi mõnus lugeda! Ei miskit üleliigset edvistamist, targa ja hea inimese mõnusalt kirja pandud väikesed lood, millest elu just koosnebki. Hea on mõelda, et kusagil Tartus elab üks pere, kes nii muhedad on.

    Paneksin siinkirjutatu tunnetuslikult ühte patta Lindgreni lastejuttude ja Gerald Durrelli kirjeldustega oma perest ning muudest loomadest, mis mulle samuti väga meeldivad:)

    Head!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s