Viimased pühade-eelsed päevad

Enne, kui jõul tulla saab, oli meil vaja veel mitu asja ära teha.

Käisime näiteks teatris. Etenduse  Vaata Madlike, lund sajab! valis välja Väikevend. Kuna minu senine kogemusena on poegade teatrissesaamisel tavaliselt vaja läinud palumist, meelitamist ja ähvardusi ning kõike, mis sinna vahele jääb, siis ostsin poja sooviavalduse peale piletid ära. Suu Vend läks sõbra sünnipäevale, aga õde tuli kaasa ning isegi härra saabus autoga.

Teatritükk oli liigutav, kaunis ja lühike. Kõik olid pisarateni rõõmsad, kui Liisbet Madlikese juurde koju jõudis. Väikevennale meeldis eriti lehm ja see, et ta kuulis ära selle Liisbeti kuulsa laku panni! Kõrrekesele jälle kostüümid ja meeleolu. Tütre arvates oli see kõige ilusam etendus, mida ta kunagi näinud. Väikevend leidis, et etendus oli kiitust väärt. (See on neil koolis kõrgeim hinnang õppimises.)

Teel saalist garderoobi leidsime ka meie kadunud lapse. Väike Eleonoora oli kaotanud oma vanaema. Vanaema lilla pluusiga.

Leidsin ühe lilla vanaema, aga see ei osutunud õigeks, kuna minu vanaemal on püksid ka jalas, kinnitas Eleonoora. Loomulikult leidis ka Eleonoorake oma vanaema üles.

Pealinnas käisime veel ühes hiina restoranis, kus meie Kõrrekesega sõime elava viiulimuusika saatel imelist kõrvitsasuppi, kuna härrased nautisid mitte-taimetoite. Väikevend, kes algul oli jonninud ja teatanud, et tahaks hoopis tanklast burksi, oli samuti leebunud ning andis hinnanguks viimase piiri kiitust väärt.

Peale teatriskäiku sai mu tütreke kuusteist täis. Vanasti oli see passiiga. Nüüd, nagu ma teada sain, on tegu verstapostiga õnnemängude küsimuses. Kõrreke ostis kohe kahe euro eest lotopileti ning pettumus oli täielik. Vähe sellest, et ta ei võitnud midagi, tema käest ei küsitud isegi dokumenti vanuse tõendamiseks! Sünnipäeva õhtu veetis ta sõbrannade ja Suure Vennaga õudsete nukkudega põgenemistoas. Vanemad, eriti isa, osutusid vajalikuks transpordiküsimuses ja maksmise juures.

Tunnistuse sai teisipäeval ainsana Väikevend. Kui käekiri välja jätta, võis kõigega rahule jääda. Lisaks oli õpetaja palunud kõigil lastel üksteise kohta midagi toredat öelda ja seda oli ausalt öeldes huvitavam lugeda kui tunnistust. Oli tunda õpetaja suurt mõju – Kui käekiri korras on, siis on kõik korras. Sagedamini oli siiski välja toodud, et Väikevend on naljasell ja loomaarmastaja, mängib hästi rahvaste- ja korvpalli ning üks klassikaaslane (vist mõni tüdruk?) oli kirjutanud koguni, et Väikevend on tore, abivalmis ja ilus poiss. Tunnistusel kirjas olevad hästi ja kiitust väärt mõjusid selliste hinnangute kõrval kuidagi kahvatult.

Viimasel koolipäeval istusin ise pisut pikemalt tööl, et kõik selle aastanumbri sisse mahtuma pidavad kirjatööd ära lõpetada. Valmis sain. Härra viis vahepeal Väikevenna koju ja pärast trenni ka. Kuidagi ootamatult mugav on, kui mõnikord on kaks lapsevanemat võtta.

Samal õhtul oli Kõrrekese ja Suure Venna kooli kirikukontsert. Väikevend jäi naabripoisi juurde filmiõhtule, meie härraga läksime kuulama. Kõrreke mängis orkestris. Väikevenna üks poole-kohaga-naabripoiss (naabripoiss on ta nimelt neil päevil, kui ta isa juures on) laulis poistekooris. Ja lõpuks – nii Suur Vend (jalas pisut kukekaks jäänud viikarid, aga pidulik särk ja koguni kiki viksilt seljas-kaelas) kui ka Kõrreke ühes ja samas noortekooris. Koor kõlas väga hästi, poiste hääled olid juba mõnusalt mehised. Suurel Vennal on ses mõttes hästi läinud, et häälemurdest hoolimata pole kooris laulmises pausi tekkinudki. Oli näha, et kõik laulsid mõnuga. Lõpus oli jälle orkester. See, et nad mõlemad on muusikaklassi sattunud, kuna juhuslikult see kodu-juures-koolis võtta on, on ikka tore. Koolikooride kohta oli tase tõesti hea, ka poistekooril, mis oli võrdlemisi noor. Evangeeliumit loeti ikka muidugi ka ja noor kirikuõpetaja rääkis (täpselt oma isa häälega) jõulurõõmust nii pikalt, et pisemad hakkasid nihelema. Aga kõik oli tõesti rõõmus ja kaunis.

Täna polnud enam muud, kui Kõrrekese sünnipäev vanaemadega meie viimase aja lemmikkohas, Aasia kööki pakkuvas restoranis. Ausalt öeldes, kuna meil on kodus toidu suhtes kõik nii erivajadustega, on viimasel ajal väljas süües isegi lihtsam (kuigi loomulikult kallim). Lisaks saime üle mitme-mitme aasta ehtsa puu, kuna Mammale oli üks ootamatu kuusk koju toodud (aga tal oli endal juba olemas).

Homme siis kuuske ehtima.

Rõõmsaid pühi!

Advertisements

2 thoughts on “Viimased pühade-eelsed päevad

  1. sille ütles:

    Häid pühi teie perele!

  2. sofikene ütles:

    Suur tänu, et jagad oma toreda pere elu-olu nii haarava sulejooksuga! 🙂 Kauneid pühi!!! 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s