No saab ju küll, kui väga tahad!

Möödunud nädal oli kahtlemata üks terve aasta pingelisemaid. (No näiteks reedel oli kindlasti vaja teine kleit selga panna, et õpilased ei arvaks, et ma ööbin ka koolimajas…) Viimasel tööpäeval ma igaks juhuks palusin, et minuga räägitaks lihtlausetes ja vajadusel mitu korda. Lõpuks, mulle vähemalt tundus, sai kõik tehtud. Alati saab.

Ning sain oma autogi kätte – et viia ta järgmise nädala sees hooldusse – nagu juba tüki aja eest plaanitud sai. Uue poolteljega oli kohe värskem tunne – viimane võis tuleneda ka muidugi asjaolust, et korjasin oma träna autost enne, kui ta treilerile tõsteti, kokku.

Reedese õhtu veetsid nii Kõrreke kui Väikevend raamatukogus, lauamänguringis. Kõrreke mänginud sellist pikka ja lõputut mängu, Väikevend seevastu olnud ühes mängulauas ühe vene isa ja tema kahe lapsega. Omavahel suheldud inglise keeles. (Pole veel leidunud inimest, kellega see laps ühis keelt ei leiaks.)

Otsustasin, et sel nädalavahetusel võtan mõnda asja, näiteks koristamist, kergemalt. Lõpetasin koristamise, ahjukütmise ja soojuspumba puhastamisega pool viis laupäeva pealelõunal. Tõsi, vahepeal oli olnud paar käiku, lõunasöök (mis sai eelmisel päeval Suure Vennaga koos valitud ning mida ta lõpuks ei söönudki, kuna see oli tema staadionilt tuleku ajaks jahtunud) ja hommikul olin maganud ka endakohta suisa ebatavaliselt kaua – kella kümneni. Aga ikkagi.

Õhtul küpsetasime ja kaunistasime piparkooke. Ka Suur Vend lõi vahepeal kampa, kirjutades värvilise glasuuriga kümnekonnale piparkoogile oma nime. Väikevend tegi 2D- majasid. Head said. Väikevend sai kotikese Vanaemale viimiseks kaasa, ja mõned on vist veel alles.

Täna õnnestus teha igasuguse planeeerimise väliselt lõunasöök, mida kõik sõid  – salat ja vorstid, Kõrrekesele muidugi taimsed (kuigi ma kahtlustan, et osaliselt olid need plastmassist – noh, taaskasutus on ju igal juhul öko ja kedagi ära ei sööda).

Lisaks saime Suure Vennaga mitu juttu ära räägitud ja ta isegi nõustus minuga tulema… no ma igaks juhuks ära ei sõna!

Väikevend õppis täna vist enam-vähem terve päeva: joonistas mandalat, õppis laulusõnu pähe, lahendas matemaatikaülesandeid ja koostas Tähekese põhjal küsimusi. Kui viimased said valmis, otsustasin kotis kortsu läinud lehe ära triikida – ja paraku kadusid triikimise käigus ka kõik kaksteist küsimust koos vastustega (nagu mingi tagurpidi-võlukunst). Väikevend on õnneks suuremeelne. Ja inglise keele sõnad jäid veel Vanaema juurde õppida.

Väikevend teatas meile ka kurva uudise: merisiga Pruunlaik, kes oli meie kostiline möödunud sügisel, oli surnud loomaringis, arvatavasti vanadussurma. Olime kõik väga kurvad! Aga üks päris nooreke, nii kolmekuune, olevat seevastu lisandunud. Nii et elu läheb edasi, ka merisigadel.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s