Emadepäevakingitus

Täna oli siis see päev, kui Mamma ja Vanaema said lõpuks oma kingi kätte. Sest õigeks päevaks olid vaid ümbrik piletitega.

Me läksime ikka ise ka. Suur Vend jäi küll koju füüsikat õppima. Aga Kõrreke tuli otse flööditunnist ja Väikevend oli ka ühes. Lubasin talle sadat viiulit ja vaheajal kooki.

Sadat viiulit polnud. Koosseis oli väike. Ikka oluliselt väiksem kui päriselt. Aga kõik esitused ühtaegu ülevoolavalt kurvad ja samas otsekui silmategevalt ülemeelikud ja tehniliselt ikka väga head. Meenusid Kusturica filmid. Esisimblimängija, kes oli ise umbes sama suur ja lai, nagu ta pill, oli kah fantastiliselt osav. Nad mängisid muide ilma noodi ja dirigendita, esimesed viiulid käisid kordamööda juhatamas.

Isegi Mammal polnud halba sõna öelda. Kuigi, jah, Lillede valss polnud ikka küll üldse see, mille saatel õrnad õied liueldes tapeedilt ellu ärkavad. Selles olime kõik üksmeelel.

Õigupoolest tundus Mamma isegi rahul. Vanaema ei arvanud midagi, kuigi tundus ka päris rahul.

Väikevennale meeldisid nii kook kui Mõõkade tants. Eelviimase loo ajal tuli uni peale, aga suure plaksutamisega ärkas üles ja elas viimase loo uuesti täie raha eest kaasa.

Kõrreke tegi suure hulga tähelepanekuid, kuid ei suutnud meenutada, kuidas öeldakse selle viiulimängija kohta, kes mustlasorkestris dirigendirolli võtab.

Kodus aitasin Suurel Vennal füüsika mõisteid õppida.

See õige sõna on primas.

Advertisements

One thought on “Emadepäevakingitus

  1. anonyymne AK ütles:

    Nyyd on muidugi kahju, et unustasin öigel ajal töökorraldusega tegeleda ja kontserdist ilma jäin…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s