Sõnad ja nukud ja Muki

Väikevend kirjutas meil nädalavahetusel uurimistööd. Ravimtaimedest. Ta oli äärmiselt nördinud, lugedes, et vanarahvas nimetas kummelit kanaperseks. Seda ma küll töösse ei kirjuta! oli ta resoluutne. Töö sai enam-vähem valmis, homme on vaja veel kasutatud kirjandus lisada ja ehk ka mõned pildid juurde kleepida. Luuletada tuli ka – luuletus algas umbes nii, et hiirepoisil oli häda, kurk on valus, varbas mäda – aga järgmisel päeval oli vaja hädasti Tallinnasse minna.

Tallinnasse on hädasti vaja minna tegelikult Väikevennal endal – nimelt on neil homme klassiga õppekäik. Trennikotist tõstsime vormi ja tossud välja ning panime pealinna-minekuks tarviliku kraami sisse.

Kõrrekesel on homme kontsert. Ta oskab fagotil juba mängida Muki on koerake, kuid homme esineb siiski flöödiga. Ka flöödiõpetaja oli vahepeal fagotist kuulda saanud. Huvitav, miks kõik minu jaoks autoriteetsed inimesed – sina  ja isa ja flöödiõpetaja – arvavad sellest ühtemoodi, mõtiskles tütreke. (Tõesti, ilmselt on puhas kokkusattumus, et me kõik arvasime, et tuleks keskenduda hoopis põhikooli ja muusikakooli lõpetamisele. ) Aga fagott on muidugi stiilne ja võimas pill, ei saa salata.

Eile mängisime tütrega scrabble´it. Jäime pärast mängu arutlema sõnade ilu üle. Mina arvasin, et kõige ilusam eestikeelne sõna on metsatee, tütre arvates väin.  Ehk saan ma kunagi omale siis Väino-nimelise lapselapse? Teda saaks siis näiteks Väintsiks kutsuda?

Täna see-eest käisime kogu pesakonnaga ja lasime end raha eest käeraudadega luku taha panna –põgenemistoas nimelt. Välja me õudsest nukutoast ei pääsenud, aga kavatseme tagasi minna ja seepärast mõistatust ära seletada ei lasknud. Väikevend hakkas vahepeal päris kartma, ülejäänute meelest oli tegu väga ägeda mänguga. Mulle hullult meeldis veel see, kuidas kõik koostööd tegid ja üldse ei vingunud (kui välja jätta, et Väikevend tahtis lihtsalt pimedast ruumist  minema). Pärast käisime veel üheskoos pizzat söömas. Vaene Kõrreke, taimetoitlane saab valida kõigest ühe pizza. Aga ta oli ise väga rõõmus, väitis, et tegelikult oleks võinud lisaks vegetarianale ka margherita valida ja teatas teda usutlenud Suurele Vennale, et nii nüüd jääbki.

Luuletuse hiirepoiss sai muidugi õigeks ajaks terveks, sest jõi kummeliteed. Pani veel mett ka sisse. Tundub päris hea mõte.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s