Suur õde ja tema vennad

Kui ma koju tulin ning toidupoekotti lahti pakkisin, inspekteeris selle sisu ka Väikevend. Selgitasin talle, mida tähendab, kui keegi otsustab hakata taimetoitlaseks. See keegi on meil ju õe näol nüüd kodus olemas.

Aa, nagu need suured dinosaurused, kes pärast välja surid!  tuli Väikevennale meelde paralleel ajaloost.

Õhtul jõudis ka õde ise orkestriproovist koju. See toimus nüüd selles uues koolimajas, mis vist veel päris valmiski pole.

Aga uudiseid, lisaks keemias saadud viiele plussile ja ajaloo neljale – ma igaks juhuks räägin sulle ära, et sa pärast küsima ei tuleks – oli tal teisigi.

Ma helistasin täna sellele fagotiõpetajale. 

(Ma sain nüüd lõplikult aru, et minu  soovitused keskenduda sel aastal muusikakooli ja põhikooli lõpetamisele on olnud asjatud.)

Uus fagott on muide väga kallis.

Jaa, kümme kuni kolmkümmend tuhat, lisas juurde äärmiselt informeeritud Väikevend.

Aga pruugitud fagoti võib saada juba nelja tuhandega, lohutas mu esiklaps. Ning ehk õnnestuvat sel õpetajal seda Viljandi muusikakoolist laenata. Tartus olevat kaks tükki, kuid juba kasutuses.

Homme läheb ta noorteorkestri katsetele ning ootab huviga vihmaussi lahkamist.

See küll taimetoit pole, nentisin. Tütar seletas, et see uss olevat ju surnud nagunii ning pealegi toimub kõik teaduslikel eesmärkidel. Selles on ju vahe!

Suur Vend, kes eile oli palavikuga kodus,  käis täna koolide teatejooksul.  Kui ma õigesti aru sain, saadi teine koht, kuigi tüdrukud olla kehvasti jooksnud. Alumiselt korruselt kostab praegu köha ja jalgpall.

Kõik on kõige paremas korras.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s