Juulikuine linn on täis sporaadilist elu. Et kui on mingid päevad võis võistlused, on linn ummikuteni inimesi täis, muul ajal on vaikus. Kõik lapsed on kodus, lisaks ka merisiga ja kass. Juulikuusoe on vist läbi, hoovihmad käes.
Sellegipoolest käisin täna ja lasin panna rattale seelikukaitsmed. Ja uue korvi. Väga praktiline – nüüd võin panna vabalt selga pika seeliku ja rattaga sõita. Väike vihm tegelikult ju ei sega. Kõrreke pidas seda kõike väga daamilikuks.
Tühjagi ma mingi daam olen! Daam motiveeriks oma lapsi mängiva elegantsiga tegema mida iganes ning ei kurdaks kunagi millegi üle, kui ehk ilm välja jätta.
Mina näen igal hommikul lapsi kadumas nutiseadmetesse, ja olen aeg-ajalt päris nõutu. Väiksemal ma ikka piiran telefonikasutamist, võttes telefoni vahepeal lihtsalt enda kätte. Paar päeva tagasi käisin seenel. Läksin hommikul puhkuse kohta suhteliselt vara, ehk nii kaheksa ajal sõitisin kodust välja. Minu tavalises metsas olid esimesed kukeseened juba täiesti olemas! Ja kui ma südapäeval tagasi tulin, oli Väikevend veel pidžaamapükstes telefoniga voodis! Aga erinevalt vanemast vennast mõtleb ta vägagi oma tulevikule ning teeb juba plaane sünnipäevaks saadava rahaga. Sünnipäev on muidugi juba septembrikuus tulemas!
Suur Vend jagab oma aega võrdselt arvutimängude, teleka ja staadioni vahel. Kui ta staadionile läheb, siis terveks päevaks, ei tule koju lõunatki sööma. No varsti ehk tuleb juba ka, kui vanaemadelt saadud raha arvepealt otsa saab. Kui ma midagi väga innukalt ja ilusasti palun, siis enamasti ikka teeb ära. Mõnikord ei tee ka. Õhtul tuleb koju ja praeb endale muna ja peekonit. Ja ei saa üldse aru, miks ema on murelik ning millega ta rahul pole.
Kõrreke loeb inglisekeelseid noortekaid (Percy Jackson, ma saan aru, on kuum sõna) ning tutvub otsapidi ka kohustusliku kirjandusega. Äärmiselt sümptomaatiline oli tema küsimus Suurele Vennale: kas sina oled kooli kodulehel oma kohustusliku kirjandusega juba tutvunud? Tal endal on mõned raamatud vaja veel (üle) lugeda. Merisiga on nüüd ringiga jõudnud Kõrrekese tuppa. Kass Nurr olevat üks päev jäänud vahele puurisoleva merisea vaatlemisega ning tundnud end seepeale teolt tabatuna.
Noorima ja vanimaga käisime eile kinos, vaatasime Jurassic World’i ära. Mulle väga ei meeldi need filmid, kus mutantdinosaurused inimesi söövad, aga lapsed, tundub, jäid rahule. Üks peategelane, teismeline poiss, oli kangesti tuttava moega. Ehk peaks enda omadele ka mingi ellujäämiskursuse metsikute dinosauruste hulgas korraldama? Et mis sa siis ikkagi teed, kui dinosaurus su nuhvli puruks astub?
Ma ise olen samuti hakanud mängima arvutimänge – nimelt avastasin, et sudokusid saab ka kah arvutis lahendada. Äärmiselt sõltuvusttekitav! Arutlesime Kõrrekesega, et kuidas neid koostatakse. Tänapäeval teeb seda kindlasti arvuti. Aga vanasti? Ehk kasutati selleks mõnd autisti?
Panin täna lauale vaasi kimbu saialilli. Suvi on juba sealmaal.
