Igav elu, verdtarretava karjatusega

Mis ma teinud olen? Koristanud, peamiselt. Kui alustad suurpuhastusega, siis on raske seda ühekorraga ära lõpetada. Maja on suur, ja kogu aeg kippus meenuma luuleklassika: Must lagi on meie toal,/ on must ja suitsuga,/sääl ämblikuvõrku, sääl nõge,/ on ritsikaid, prussakaid ka. Olgu öeldud, et luuleread ostusid peaaegu et prohvetlikest. Mitte tolmu ja mustuse mõttes, seda ikka koguneb ja seda oli juba enne ka näha. Kokku kasutasin ära peaaegu terve kanistritäie tööstuslikku klaasipesuvahendit, mis osutus nii tõhusaks, et nühkisin üle ka suurema osa muid objekte, mis otseselt ei liigutanud.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Väikevenna tuba sai täielikult ümber seatud, tema akna taga laiuvast verandast, mis seni oli kasutusel kolikambrina, sai mulle uus pesukuivatusruum. Härra tegi verandale koguni valge lae.

Verandale (ehk-äkki-läheb-vaja-mõttega) ära pandud papist titeraamatud viisin jooksvalt kaubanduskeskusesse restile. Võtsin sealt omakorda Tasuja. Villu võitlused – et ühel päeval on nagunii Väikevennal koolis vaja. (Väikevend avaldas seepeale soovi, et ma selle talle unejutuna ette loeksin. Ma keeldusin. See oli üks kolmest kohustusliku kirjanduse raamatust, mis mulle ei meeldinud.)

Koristamine sujus igavalt ja vääramatult.

Kenal pühapäevasel hommikul oli jõudnud parasjagu tagumise tuulekoja juurde. Koristustööde rahulikust ja sündsast lõpetamisest ei tulnud paraku midagi välja, kuna leidsin sealt  (ehk-läheb-kunagi-vaja-mõttega) ära pandud tapeedirullide tagant ehtsa koipesa koos vingerdavate röövikutega. Ma arvan, et vaiksel pühapäevasel hommikul oli mu karjatust üle tänava kuulda. Siin aitas ainult üks asi: kummikindad, prügikotid ja tööstuslik klaasipesuvahend. Härra, kes oli enam-vähem ühe jalaga juba hommikusel laeval, lõhkus veel riiuli karkassigi välja – arvatavasti olid varaseimad röövikujäänused seal rahus ja vaikuses mumifitseerunud juba ammu enne meie sissekolimist.

Loodan, et mul õnnestus jätta Villule vaba ringike edasiseks võitluseks. (Villu on ämblik, kes sinna sangarlikult võrku kuduma hakkas, kui ma lõpetasin.)

Vaatepilt ei taha silme eest kaduda ja näen õudusunenägusid. Eile käisime õhtul küll lastega veel Elistvere loomapargis, aga öösel nägin ikkagi unes nii Mihkel Rauda kui ka seda, et jõin siidrit, istusin autorooli ja jäin koheselt politseile vahele.*

Aga Elistveres oli tore. Kõik loomad olid näha peale sigade, kes on katkuhirmus eraldatud. Ilvesed kõndisid ringi nagu modellid sähvivate fotokate ees, karu ajas end istuli, piisonitel oli vasikas ja Kõrreke arvas tõemeeli, miks me  võiks küsida, kas mõni neist merisigadest on müügiks. Tal üks sõbranna oli sealt kaks rotti ostnud.

Kunstiklassika - junnid purgis

Kunstiklassika – junnid purgis

Mina kurtsin veelkord tütrele oma õudse hommiku üle. Tema käskis hoopis mõelda, kui õudne hommik oli koidel, kellel tapeti korraga kõik sugulased. Jah, tõesti, vaesete koide peale ma polnud mõelnudki. Nii et pole mul siin midagi vaja draamakuningannat mängida.

Rahu!

* Ma igaks juhuks ütlen, et ma ei ole tegelikult kunagi nii teinud. Ükskord ainult ületasin kiirust ja siis sain politseinikult pahandada. Ma pidin lubama, et ma enam kunagi nii ei tee – ja ei tee ka. (Ja kui ma üldse alkoholi pruugin, siis siidrile eelistan ka üht kindlat sorti õlut või valget veini!)

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s