Viigiriiete päev ka läbi

Viimane koolihommik algas suuremat sorti jonniga. Kuigi ma olin Väikevennale õhtul riietuse välja otsinud: kraega särk, koolilips, viikarid, selgus hommikul, et ta polnud mõistnud, et peab need õudused tõesti ka selga panema. Lõpuks veenis teda siiski fakt, et me tuleme ja läheme koos ning autoga ning keegi muu peale koolikaaslaste sellises häbistavas seisukorras ei näe. Autos palus ta küll jonni pärast vabandust, kuid nentis, et talle kohe need viigiriided ei meeldi.Õnneks selgus koolis, et ka klassikaaslaste vanemad polnud mõistvamad olnud.

Koolist tulin suure hulga lillede, peamiselt piibelehtedega.

Lillevaaside kõrvale ilmusid ükshaaval tunnistused. Väikevend oli täitsa tubli, arvestades, et ta on meil juba selline, nagu ta on. Igal juhul oli toimunud positiivne muutus korraharjumuste ja käekirja osas. Ning Väikevenna õpetaja usub kaljukindlalt, et korrapärane käekiri on aluseks harmoonilise ja meeldiva isiku kujunemisele*. Nii et Väikevennal on siis alus pandud. Suur Vend… nojah, arvestades, et ta on meil just selline nagu ta on… ja tema eas… Siiski, jah, meie omadel oli see esimene kolm kokkuvõtvates hinnetes. Kõrrekesel oli kõik endine – vene keel neli, muidu viied.

Läksime üheskoos sööma, poisid tahtsid tingimata pizzat. Viisin Suure Venna trenni.

Kõrrekese tuba nägi välja, nagu põgenikelaagri köögi-, puhke- ja sööginurk, kust asukad on kiirelt evakueeruma sunnitud. Kas sa oma tuba pisut koristada ei taha, küsisin. Ei taha! vastas mu tütar muretult.

Minul on suur väsimus on peal. Eile sain enda klassi jalgpallitiimile kaasa elades korraliku lööbe – tundub, et sel aastal on päikeseallergia jälle hullem – ja muru sees elavad väikesed vastikud putukad hammustasid jalad sügelema.

Puhkuseni on veel kaks ja pool nädalat, ülehomme alustan suvetöödega.

Väljas on soe, aga tuuline. Tere maja on piibelehelõhna täis.

*Selle peale ütles sügisesel lastevanemate koosolekul üks arstist ema pisut häbelikult: Mina tean küll paljusid arste, kes on täitsa kenad inimesed, hoolimata oma käekirjast.

Kass, kes suhtus minu pildistamissoovi umbes samuti nagu Väikevend viigiriiete kandmisesse

Kass, kes suhtus minu pildistamissoovi umbes samuti nagu Väikevend viigiriiete kandmisesse

Advertisements

4 thoughts on “Viigiriiete päev ka läbi

  1. Paula ütles:

    Selle käekirjakommentaari eest tänan palju! 🙂

  2. Ingrid ütles:

    Mu poja kohta arvas klassijuhataja (käekirjaga seoses:) ka kunagi, et ju tast arst tuleb. Saame näha. Kohe on kool läbi ja käekirja osas ei ole paranemist toimunud. Imekombel on õpetajad seda siiski lugeda suutnud…

  3. Marit ütles:

    Äkki on praegu mingi käekirja-aasta või midagi? Sest minu laps, kes samuti teise klassi lõpetas, ei saanudki õpetajalt luba tintenpeniga kirjutama hakata ja kasutaski lõpuni häbiväärselt harilikku. Käekiri ei pidavat olema “piisavalt hea”. Lootus on, et kolmandas asi muutub, sest kuuldavasti ei tohi riiklikke tasemetöid harilikuga kirjutada, ja neid on kolmanda klassi lõpus paar tükki tulemas 🙂

  4. signe ütles:

    Minu lapsel võeti kehva käekirja pärast hoolsushinne alla …

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s