Väikevend tuli eile looduslaagrist. Loomadest kohtus ta kahe koera, kitsede ja metssigade jalajälgede ja junnidega – ja siis veel lasteaiasõbra P-ga. Väikevend oli ainus laps, kes söandas osaleda junnide mõõtmisel. Kõigi pabulate suurus jäi vahemikku 1-2 sentimeetrit.
Lisaks õuesõppele oli tehtud ka plakatit, tehti kleepetehnikas linnupilt ja siis meisterdati puust vurre. Iseenesestmõistetavalt räägiti ka õudusjutte. Öösiti käinud laagriliste järele luuramas tulnukas ja olevat leitud ka laipu. (Õnneks mitte sel korral.)
Huvitav, kas kõigi poiste laagrikottides on puhas ja must pesu segamini? No igal juhul tegi Väikevend mu elu musta pesu mõttes ka pisut kergemaks ja unustas ühed sokid ja alukad sinna, kus nad laagis olid. (Kus teie laager toimus, Väikevend? – Metsas!) Aga vähemalt õe kootud käpikuid ta ära ei kaotanud!
Väikevennale meeldis laager metsas väga.
Mina olen tuttavatelt poiste-emadelt kuulnud ja ise kogenud, et must pesu on poisslapsel seljas, laagri kestusest sõltumata. Kotis on ainult puhas, puutumata pesu. Kui meil ei oleks majas ägedat eelpuberteeti, ei paneks ma suvel kindlasti üldse mingit puhast pesu kaasa, aga kes teab, äkki tekib eelpuberteedi tagajärjel mingi hügieenihuvi …
Minu mäletamist mööda oli poistega peale laagrit lihtne – terve kott sai otse mustapesukasti tühjendatud. Ei mingit sorteerimist. ☺
🙂 🙂 🙂
Samas mõne aasta pärast oleksid kadunud aluspüksid muidugi häiremärk. Tütarlaste emadel ehk eriti.