Väikevend on juba korduvalt varasel laupäevahommikul ema juurde asja teinud.
Väikevend, kas sa tead ka, mis kell on?
Väikevend, kes on just eile teinud kellatundmise peale kontrolltöö, teatab asjalikult:
Ma arvan, et kaks minutit kaheksa läbi.
Ma arvan, et ma tahaksin veel magada!
Mina jälle arvan, et mul on kõht tühi!
Mnjaa. Meie lastel on rrrrangelt keelatud objektilt ehk voodist enne poolt üheksat hommikul lahkuda, välja arvatud kempsuskäimiseks – ja seda nad ei viitsi ka üle kolme korra teha. Niigi magavad liiga vähe. Ja ma kujutaksin ette, et üks leidlik kaheksa-aastane saab mingi saiatüki või krõbuskid (kui neid majas on) ikka ise kätte? Ma muidugi ei tea, ega Väikevennal mingit eridieeti tarvis pole, aga nii suure lapse poolt on ema varahommikune ülesajamine selge terror. Iseasi, kui kusagilt verd jookseks (meil tohib lapsevanemaid üles ajada siis, kui jookseb verd või keegi oksendab, majas, kus aastaid on olnud Väike Poiss, Kes Kunagi Ei Maga, on ka magamise suhtes preisi sõjakooli reeglid).