Kust tulevad Kalevipoeg, tekid ja kilud ning kuhu kaob kass?

Terve see nädal on sujunud kuidagi… ma ei teagi… omapäraselt? Mitte miski pole justkui läinud nii, nagu peaks.

Suurel Vennal purunes jätkuvalt kõik, millega ta kokku puutus. Kulud on veel lõplikult kokku arvamata. Katkised saapad viisin poodi tagasi, katkised prillid parandati juba ära – kuigi prillipoe-proua ütles, et raam on paindes ja enam päris õigeks ei saagi – ranne, mis sai viga võistlustel, sai uuesti viga sõbra sportlikul sünnipäeval ja… nojah, neid asju oli veelgi.

Kuid kadunud ja purunenud asjade kõrval tekivad meile ka uued. Alles möödunud nädalal tellis ja lasi kohale  tuua härra terve kastitäie raamatuid. Kast nägi välja, nagu oleks seal kümmekond Kalevipoega.  (Pärast kuulsin, et olevat ainult üks Kalevipoeg. Ülejäänud siis muud tüvitekstid.) Vaevalt leidsin raamatukastile koha, kui järgmisel õhtul trennist tulles oli esikus suur lambapiltidega tekk. Kodus oli ainult Väikevend, kes esialgu ei osanud üldse tekile seletust anda. Alles siis, kui olin jõudnud juba härrale helistada, tuli Väikevennale meelde, et käis Vanaema.

Väikevend oli kõhuviirusega ühe päeva kodus. Kui see nüüd ikka oli kõhuviirus ja mitte eelmisel õhtul ebatavaliselt täis söödud kõht. Igal juhul saime mõlemad ühe ootamatu vaba päeva. Olin hommikul kodus, koristasin, ajasin ajamata asju ja nii. Tore oli vahelduse mõttes oodata suuri lapsi koolist ja pakkuda neile spagetivormi. Õhtul, trennist tulles oli esikus uus tekk. Sedakorda oli lisaks pandud külmkappi ka pakk kilusid. Jälle Vanaema.

Täna käisime perepilti tegemas. Kahjuks sai kass Nurr siidikera aru, et tema rahu tahetakse häirida ning põhjalikumalt kadunud kassi polnud tänasel ennelõunal võimalik leida. Tähendab, kassi polnudki võimalik leida ning perepilt sai tehtud ilma kassita. Loomulikult helistas siis, kui ma kassi otsisin, laste vanaema ja rääkis midagi veel ühest tekist. Ja kui me niigi liiga hilja kodust välja sõitsime, oli meie ees mingisugune toidutellimise-auto, kes lihtsalt oli parkinud keset tänavat.

Pildid sai siiski toredad.  Pärast käisime pitsat söömas, ühes Vanemuise mäel asuvas kohas, mida ma mäletasin juba laste-eelsest ajast ning mis meeldival moel polnud ka eriti kallis. Pärast sõitsime Vanema juurest läbi ning saime veel kolmanda teki. Päris õhtul tegin lastele  kiluvõileibu. Kass ilmus ka selleks ajaks oma peidukohast välja. Ilmselt tajus, et oht on sedakorda möödas.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s