Alguse asjad

Eile koolis pidi Väikevend rääkima klassikaaslastele ja õpetajale oma koolivaheajast.

Ta oli vaheajaga väga rahul. Isa ju käis! Mõelda vaid, otse vaheaja lõpul ning peaaegu kolm päeva. Siis said õde ja ema oma tubadele uued uksed! Väikevend paigaldas  (ning isa abistas teda pisut).

Ka ülejäänud perekonnaliikmeil pole põhjust nurisemiseks.

Suur Vend käis trennis ja sõi. Tal on alati mingi kindel toit, mis peab tingimata kodus olema (ja kui ei ole, nendib ta märtrihäälel, et midagi pole kodus süüa, isegi kui külmkapp on muud toitu täis.) Selleks toiduks on varasemalt olnud näiteks šokolaadimüsli, röstsai nutellaga, aga nüüd, kiire kasvu perioodil, kõlbavad vaid munad ja peekon. Ta võib neid endale praadida ka mitu korda päevas ning musta leiba kulub ka kõrvale.

Muidu sõltub tema meeleolu täielikult sellest, kuidas trennis läks, eile näiteks lükkas ta õhtul lund, aitas mul nõudepesumasinat tühjendada, oli Väikevennaga kannatlik ning ütles mulle empsuswagi asemel emme. Jah, oli treenerilt saanud  kiita vasaku käega põrgatamise eest (ka pealevise oli tabanud) ning saanud sisse üheksa vabaviset kümnest. Rohkem polegi tarvis, et kodus oleks ideaalne teismeline! (Kahjuks kõigil päevadel pole tabavusprotsent nii suurepärane.)

Kõrreke saab läätsed silma juba mõne minutiga. Sünnipäevarahade eest ostsis ta endale e-lugeri ning nüüd tutvustab mulle olemasolevaid e-raamatuid, näiteks Frenchi ja Kolulu esimest osa, mida teadupärast paberist kujul ju enam müügil pole. (No ma ju peaks selle talle ikkagi ostma, kuna tänu talle olen ma nüüd raamatupoes taas kuldklient – ja ta lubas lugerit koos F & K -ga ka mulle laenuks anda.) Vaheaja viimasel päeval harjutas ta flööti – otsekui fanfaariheli teatamaks, et pidu on nüüd läbi.

Koos Kõrrekesega käisin kinos vaatamas Poisipõlve ja see oli üks suurepärane vaatamine. Kui palju äratundmist! Tean, et filmile on ette heidetud, et seal eriti midagi ei juhtu. Mu meelest selle midagi juhtumisega ongi inimesed liiga ärahellitatud. Filmi pea kolm tundi läksid uskumatult kiiresti. Ning lõpp muutis kuidagi tundeliseks ja melanhoolseks – nagu ikka, kui oled näinud midagi eepilist, ja siis see ära lõppeb. Või ka emad sõnad, kui ta võttis oma elu kokku ning nentis, et ootas kõigelt justkui midagi enamat. Kõrrekesele meeldisid muidugi ootuspäraselt just need õe-venna omavaheliste suhete kohad. (Ja no nunnu poiss oli ju muidugi ka!)

Mina sain jõuluks raamatupoe kinkekaardid ning vahetasin need Tove Janssoni ning Ingmar Bergmani elulugude vastu. Esimene raamat meeldis mulle ülimal määral. Teine ei meeldinud mulle üldse. Aga ma sain tõesti vaheajal magada ja lugeda ning olen rahul. Seda enam, et vanaaasta õhtul valatud õnn võttis väga selgelt kontsakinga kuju. Vähemalt paar uusi kingi peaks olema kindel!

Aasta meeleolukat jätku!

Advertisements

One thought on “Alguse asjad

  1. Paula ütles:

    Kui meil ei ole kodus piima, siis ei ole meil Mitte Midagi Süüa 🙂

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s