Kodune harmoonia ja Ukraina majandus

Väikevennaga poeskäimine pole üldiselt mingi meelakkumine. Aga olen tänu sellele kindlasti õppinud ei ütlemist ja endale kindlaksjäämist – mõnikord õnnestub see mul isegi Väikevennaga. Aga kui ta ükspäev toidupoes tuli mu juurde karbiga, mille peal oli sebra pilt ning sees šokolaaditäidisega padjakesed – ning ma olin kindlaks teinud, et väga kallid pole ja Ukraina omad pealegi – noh, eks siis ostame.

Kodus selgus õige pea, et ühest pakist jagub häbiväärselt vähe. Nii pesakonnale kui Ukraina majandusele. Hommikul, kui ma tulin alakorrusele, tülitsesid poisid viimaste padjakeste pärast – no ja siis purjetas trepist alla tütreke kui ehtne märter – mina pole neid üldse saanudki!

Lubasin, et ostan järgmine päev igale lapsele paki ning igaüks kirjutagu siis omaenda nimi peale. Ei mingit segadust enam.

Loomulikult ma eksisin. Kõrreke oli ainsana oma nime peale kirjutanud, kuid nii väikselt, et teised ei pannud tähele. Poisid arvasid, et nad teevad oma pakkidel niigi vahet. Mida nad muidugi ei teinud. Seekord leidis end eriti ebaõiglaselt kohelduna Suur Vend, kes tänasel hommikul, kui mina püüdsin värskel ja võrdlemisi jubedal jääl avariid tegemata tööle jõuda, otsustas veel telefoni teelgi krõbinaküsimuse koha pealt meelsust avaldada.

Ostsin täna uued pakid. Loodetavasti mõjub hästi üleüldisele rahule ja harmooniale nii meie kodus kui terves maailmas. Ja Ukraina majandusele pealekauba.

Noh, umbes nagu siin, 5. minuti juures –  kuigi klezmer-muusikat võib muidugi niisama ka kuulata!

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s