Mis värvi on novembri keskpaik?

Ma käisin nädalavahetusel juuksuris, teate. Ja kas keegi kodus märkas?! Jah, Väikevend märkas, arvatavasti, sest ütles, et ma oleksin võinud juuksed parem siniseks värvida.

Siis nädala alguses sõitis tagasi üle mere härra, kes toimetas vahepeal Väikevenna kenasti koju. Ma ei nurise selle üle muidugi mitte üks gramm. Sest ujumispüksid olin ma ise unustanud lapsele kaasa panna ning sooja voodriga kummikuid tal polnudki, nii et need kaks asja sain tagastatud lapsega koos kauba peale. Ainult et härra sõitis minema, minu võti taskus.

Kahel järjestikusel päeval on tulnud Väikevennale magamaminekuajal meelde kodune ülesanne, mida polnud kirjas ei e-koolis ega ka mitte päevikus. Nii on kaks viimast õhtut sujunud matemaatika töölehtede seltsis.

Täna hommikul ma magasin sisse. (Kas just tänu matemaaikale – aga no kes see siis tahab tunnistada, et omaenda asjadega kah hilja peale jäin.) Vähemalt niipalju sisse, et tütar teatas, et ma arvasin, et sa lähed teiseks tunniks ning hõivas põhjalikult vannitoa. Tööle ma siiski jõudsin ning esimesel vahetunnil käisin putru ka söömas.

Homme on vaja Väikevennale pidulikke riideid. Ta keeldub selga panemast parajaid pükse ja vesti, vaid nõuab neid, mis olid talle parajad esimesse klassi minnes. Kusjuures talle ei pea uusi pidulikke riideid ostma ega midagi, vaid saab kapist Suure Venna vanad lihtsalt riidepuult võtta. (Seevastu vahetusjalatseid-sandaale number 34 – vanad on väikesed ja hakkavad talla juurest murenema – pole võtta mitte kusagilt terves linnas. Ühe poe lahke müüja selgitas välja, et Paides üks paar veel on!)

Suure Vennaga jällegi kahjuks sama trikk läbi ei lähe. Kuna ta on võrreldes eelmise aastaga kümme sentimeetrit kasvanud – ning suurema osa sellest ilmselt aasta teises pooles – on talle ühekorraga väikseks jäänud enam-vähem kõik riided. Talvetossud ja -jope, džemprid ja särgid. Uus võistlusvorm nagunii. (Aga tead, emps, seal uues klubis keegi eriti vormiga trennis ei käi! Neil on seal trenniriided eraldi!)

Noh, pole viga. Küllap jõuab varsti võti postkasti.Ja muretseda tuleks ikka vist siis, kui lapsed ei kasva, kasvamine, eriti kossupoisi juures, on ju ootuspärane. Ehk toob jõuluvana treeningvormigi?

Ning koolis on ses mõttes ikkagi tore ka suurena käia, et õpilastelt saad komplimendid uue soengu puhul raudselt kätte. (Aja jooksul olen ma õppinud isegi komplimentide eest tänama, selmet eestlaslikult nentida, et kleidi ostsin kümme aastat tagasi allahindlusest ja juuksevärv tundus endale küll kentsakas.)