Peaaegu nagu puhkus oleks!

Nädala algus oli sedasorti, kus ma õhtuti lihtsalt kukkusin voodisse ja jäin ilmselt ka samal hetkel magama. Kolm ülipikka tööpäeva tipnesid kolmapäevaga, kus ma umbes seitsme ajal lõpetasin viienda dee klassiõhtuga ning jõudsin koju, et õppida Väikevennaga pähe viiesalmiline isadepäevaluuletus, teha ära kirjutamisülesanne ning õppida inglise keele jutustamist.

Aga neljapäeval, peale koolipäeva, sõitis Väikevend pikaks nädalalõpuks isa juurde. Vastukaaluks jäi küll Suur Vend kohe haigeks ja siis veel oli tarvis hilisõhtul prantsuse keele tunnist naasnud ning bussist maha jäänud tütrekesele autoga vastu minna, aga muidu on justkui puhkus.

Käid tööl ära ja siis võid kohe igasuguseid asju teha. Ainult Suur Vend hoiab mul igaks juhuks silma peal ning helistab iga natukese aja tagant. Mine tea mis mõtted muidu emale pähe tuleksid! Täiskuu aeg ju!