Koolivaheaja tegevusi

Mina ei teadnudki varem, et on olemas ettelugemise päev. Aga viimasel koolipäeval käisin ise üheksandikele lugemas, no ja siis mõni päev tagasi räägiti sellest rohkem. Päev! Ma arvan, et ma olen oma elust vist kokku nädalaid – kui mitte kuid – veetnud ette lugedes! Ja sellega on mul seotud üks mure – mis siis saab, kui Väikevend saab nii suureks, et enam unejuttu ei taha? Noh, õnneks ei pea hetkel sellele mõtlema. Õhtul, kui Väikevend on oma kohustuslikust Kakast ja Kevadest vastavalt väsimuse astmele kas kaks või kolm peatükki ette lugenud, on minu kord. Mõelge, kui põnevil võib olla poiss, kellele loetakse esimest korda elus ette Meisterdetketiiv Blomkvisti – ja selle esimese osa kohta pole ju filmi ka!

5208_1 Mina oleksin küll kohe selle ajalehe läbi lugenud ja aru saanud… see pärl ja siis need teised mehed… minu meelest just nemad varastasidki, sest kui seal oli öeldud, et kaks meest, siis võis juba kolm ka olla, kolmas, ma arvan, hoidis ust lahti, ja raudkapp oli ju raske… kindlasti  nad püstoliga lõhkusidki selle luku ära… või siis kirkaga. Mina sain küll kohe aru, et see oli onu Einar! Aga loe üks peatükk veel, palun!

Enda raamatuga on mul olukord komplitseeritud. Ma loen nimelt seda Rowlingu pseudonüümi all ilmunud krimkat – aga ma jõuan lugemiseni nii harva, siis ka enamasti väsinuna, et mul on poolte tegelaste nimed meelest läinud ja enamik ajast kulubki vist tagasisirvimise ja tegelaste meenutamise peale. Võib olla peaks krimkadelt ea- ja sookohasemate armastusromaanide peale üle minema? Äkki seal on asjad kuidagi selgemad?

Täna õhtul käisime Kõrrekesega vaatamas viimast Woody Allenit, Maagiat kuuvalgel, sedakorda. Meil oli erakordselt lõbus, no ja muidu oli terve film üks pikk pai kõrvale ja silmale. Puändid, nii maagia kui armastuse liinis, olid muidugi ühelt poolt nii etteaimatavad – aga sellegipoolest võluvad. Teisalt, kui päris-elus tuleb tütarlapsel valida šarmantse, kuid pahura maagi või miljonärivõsukese vahel, siis… Ah, ega siis sellist asja ei saa mina oma lapsele ütelda. Või üldse. Kaunis film, ilma liigselt keerukate suhterägastiketa. (Ega WA ometigi vanaks hakka jääma?!)

No ja siis veel see siga. Merisiga. Põhimõtteliselt, kui ta ei maga, ta kas sisestab või väljutab toitu. Väga rahumeelne isend. Mul on küll tunne, et ta on meiega juba harjunud. Väikevend võib teda lõputult nunnutada. Aga õnneks annab laenatud merisiga hea võimaluse ka mõista, kui tüütu on näiteks puuripuhastamine. Ja haisema läheb seal ikka päris kiiresti. Lisaks vedeleb üle terve maja saepuru. See on muidugi märk sellest nunnutamisest, sest kui merisiga on saepurune, siis tema puurist väljavõtmise järel on saepurune ka laps. (Saepuru vist küll kedagi peale minu ei häiri. ) Aga noh, juba ülehomseks on mul kirjutatud külmkapil rippuvasse vaheajaplaani merisea tagastamine. Ma kardan siiski, et pisaratest pole pääsu.

Advertisements

One thought on “Koolivaheaja tegevusi

  1. reet ütles:

    Esimese osa kohta on film. Aastast 1947. Aga ma ei tea, kas ja kuskohast seda enam saab.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s