Kuldne sügis ja igapäevased asjad

Mulle nii meeldib selline soe sügis, pikalt kuldsete puudega. Ja see, et hästi palju on kogu aeg teha, nii et tavapärast sügisest kurvameelsust ei paista ka kusagilt.

Meil on siin kõik muidugi väga toimekad. Neljapäeva õhtul, kui oli juba pime, ja siis veel vihm ja tuul – noh, ühesõnaga oli selline hetk, kus hea peremees ei aja koeragi välja – saatsin mina oma tütrekese enam-vähem otse prantsuse keele tunnist lennuki peale, härra juurde. Ja täna saan oma lapse kätte. Huvitav on see, et kui ma ise lennates mingit hirmu ei tunne, siis, sellal, kui mu laps lendas, ma kogu aeg mõtlesin, et kuidas ta seal ikka ja kas. Õnneks tuli vastu ööd sõnum ning siis sain juba rahulikult magada.

Väikevend hakkas käima lisaks robootikale, pranglimisele ja korvpallile ka lemmikloomaringis. Mõelda, et ongi selline koht olemas väikestele suurtele loomasõpradele! Peale tutvustusringi teatas toimekas õpetaja nüüd lapsed, hakkame loomade puure puhastama! ja kõik seitse-kaheksa algklassijuntsi kiljusid vaimustusest. Väikevend valis ühe tagasihoidliku isase merisea personaalseks lemmikuks välja ja oli õnne tipul, kui selgus, et mõnikord võib looma koguni nädalalõpuks koju võtta. (Esimesel korral õnnestus meil siiski õnneks ilma seata lahkuda.)

Suur Vend see-eest vabanes oma kevadest saati kogunenud korvpallivalust. Nimelt pääses ta esmakordselt uue klubi eest võistlema, küll veel laenatud särgis. (Küllap see asi saab kah lapse rõõmuks ning minu rahakoti nuhtluseks peatselt korda.) Tulemuseks üksteist punkti, palju lauapalle ning tohutust pingest vabanemine. Meil pole ammu nii mõistlikku ja rõõmsat Suurt Venda nähtud. Ta lubas isegi Väikevennal oma konto alt üht arvutimängu mängida! (See oleks tõlkes  umbes nagu andis ära oma viimase särgi või nii.)

Mina käisin täna metsas. Endiselt on veel kukeseeni ning männiriisikaid. Lisaks kohtusin ühe imeliselt toreda vanapaariga. Kui tavapärastel seeneaegadel hoiavad võõrad seenelised viisakalt distantsi, siis sedakorda tuli proua minuga kohe rääkima. Et kas pole tore, et on veel samasuguseid hulle, kes oktoobri keskel metsas seenel käivad. Tõesti tore!

Üks uudis on veel. Mamma kass Saba, kellele ülemöödunud nädalal tehti steriliseerimine ning eemaldati sama narkoosiga ka piimahambad, on tänaseks kenasti kosunud ning operatsioonijärgsest kraestki vabanenud. Krae äravõtmisele oli järgnenud pesemise suuroperatsioon, mille käigus ühe käpa pesemine võtnud vähemalt veerand tundi aega. Täna, kui ma viisin Mammale sada kukeseent ja ühe suure puraviku, silkas Saba rõõmsalt ringi. Sügisesed aiatööd pakuvad talle suurt huvi.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s