Lõbusa sügise luule ja proosa

Seekordne sügis on küll alanud väga hoogsalt.

Ifoto0616seloomulik oli näiteks teisipäeva hommik. Kuna laps pidi otse keset koolipäeva minema teatrisse, võtsin hommikul ette ta päeviku ning tõstsin kotist välja sel päeval mitte vajaminevad asjad – nagu näites looduse ja muusika õpikud-vihikud. Läksin ise kohe hommikul tööle minnes paljundusruumi, kus a) sai enne mind otsa paber – ja loomulikult oli mul töölehti kohe ja praegu tarvis ning b) kohtasin oma lapse muusikaõpetajat, kes muuseas ka teatas – lähen nüüd sinu lapse klasssi tundi andma. Väikevend tegi oma töö siis paberile – kuna õpiti parasjagu õpetajate päevaks laulu, pidi joonistama õpetajat. Väikevend teatas, et tema ema on ka õpetaja ning ta joonistaks siis oma ema. Õpetaja lubas. Ning tulemus, nagu näha, on absoluutselt imeline!

Olen tohutult  ära unustanud ja segamini ajanud, tunnetanud tegemist vajavate ja logistiliste ülesannete hõlmamatust. Mõned vääramatud tõsiasjad, nagu igitäis mustapesukast ja põrandad, mis kattuvad lisaks legoklotsidele ka nüüd, sünnipäevajärgselt, nerfikuulidega. Alatasa arvutis istuv Suur Vend. (Kui mul täna laelambist halogeenpirni (või kuidas seda nüüd nimetada? see, mis on keerde täis ja võrdlemisi võika väljanägemisega ning kaheldamatult euronõuetele vastav?) välja keerates viimane käes justkui plahvatas ning tuhandeks killuks enam-vähem üle kogu elutoa lendas ja ma karjatasin, et kuulnud mu vanem poeg ülakorrusele klappide taha midagi. Ma arvan, et kui ka maavärin tuleks, siis juhul, kui netiühendus ei katkeks, ta seda tähele küll ei paneks.)

Aga jah.  See, keskapaigast siis juba ametlikult sügisene koolinädal möödus küll ülehelikiirusel. Väikevend alustas koolis ujumistundidega. Kõrreke oli kolm päeva haige. Suur Vend viidi klassiga ooperisse. Väikevend teatrisse Printsess Luluule ja härra Kerele. Mina käisin pr Sehkendajaga kinos Annie Halli vaatamas. Lisaks ajasin korda Suure Venna klubivahetuse paberid.

587Otsisin välja Väikevennale lõbusa sügisluuletuse. Õnneks ei olnud vaja kaugelt otsida, Erika Esopi Jõhvikavärvija oli meil kohe koduses raamaturiiulis võtta. Oh, need pildid ja luuletused! Ehkki antud eksemplar, nagu tõendas kiri raamatu sisekaanel, oli kuulunud kunagi härra õele ning esikaas oli kuhugi aegade hämarusse kadunud, oli taaskohtumine tundeküllane. Need pildid!  Ja need luuletused! Lapsepõlveraamatud on  mälus ja meeltes kindlalt tallel, isegi kui tundub, et ei mäletagi.  Valisime luuletuse Õunasadu. Väikevend, kes oma sõnaohtrusest hoolimata tavaliselt emakeeles jutustada ega luuletusi esitada ei armasta, sai sedakorda ometi päevikusse ka luuletuse eest kiitust väärt!

Tänaseks teadlaste ööks olin ma, palun vabandust, väsinud. Aga see-eest on mul väsimatud lapsed. Suur Vend istus küll arvutis, kui mina laelambiga võitlesin, tolmu imesin ja töid parandasin, aga Kõrreke teatas resoluutselt, et tema võtab Väikevenna ning läheb lehmade juurde. Kaks suurt loomasõpra siis tutvusidki teadussaavutustega, lastes end lehmadel lakkuda. Pärast viis Kõrreke Väikevenna ka oma kooli, kus viimane sai õhupüssist tulistada. Igal juhul oli olnud äärmiselt meeleolukas teadlaste öö. Koju jõuti just parasjagu enne, kui ma muretsema oleksin hakanud.

Ning lauda järele lõhnavad riided on praeguseks juba pesumasinas.

Advertisements

One thought on “Lõbusa sügise luule ja proosa

  1. Paula ütles:

    Nii ilus!
    Aitäh!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s