Üks õhtu paljudest

Väsinud? Kindlasti, aga seda oled töisel ajal ju ikka. Sel nädalal on olnud lisaks tavapärasele ka kaks lapsevanemate koosolekut. Ühel olin emana, teisel õpetajana. Koju jõudsin täna kell-peaaegu-öösel. Siis olla moraalseks toeks teise klassi matemaatika töölehe lõpetamisele, aidata õppida lugemispala jutustamist ning kuulata kohustuslikku kirjandust. Seda loetakse õnneks mulle ette. Ma pean ainult vaatama, et ükski rida vahele ei jääks ja nii. Nüüd on meil käsil Teise bee Tobiasest.  Minu ning Väikevenna ühiseks heameeleks on proua kirjanik sedakorda ainult kirjutamisega piirdunud ja see on tal ilmselt veres. Lood on tõesti muhedad.

Siis koostasin järgmiseks päevaks kaheksandikele kontrolltöö. Imelik küll, aga mulle see kõik isegi meeldib. Ja see meeldib ka, et Suur Vend sai juba läbi Kevade, ehkki vastama peab alles esmaspäeval. Lisaks sai poiss oma kooli meeskonnaga teatejooksus kuldmedali ja kringli. Kuld toodi koju, kringel söödi koolis.

Kõrreke tuli täna elu esimesest prantsuse keele tunnist – ise uuris välja, pani end kirja, saatis arve härrale ning küsis minult, ega mul midagi selle vastu pole. (Mul ei olnud.) Kõrrekest vaadates tundub üldse, et unistusi on lihtsam teoks teha, kui üldiselt arvatakse.

Ning kohati tundub, et argikaoses on ometi mingi süsteem.