Septembri tavaline

Nädala sündroomist sa juba ei pääse! See on kindel nagu kuklalask.

Kurguvalu, kinnine nina ja punased silmad on peale nädalast plaanipärast koolielu vääramatud kaaslased.

Väikevend tuli eile esimest korda elus koolist koju, võti kindlalt lukuga jopetaskus. Ise sõitis kahe bussiga. Siis esitas isale skaibi teel lugemispala ning muud vajalikku. Pärast tuli veel Vanaema töölt ning keetis pelmeene. Kui mina õhtul peale kaheteisttunnist tööpäeva koju jõudsin, tundus, nagu ma oleksin vähemalt nädala ära olnud.  Väikevend ei jõudnud mind ära kallistada. Isegi hommikul ei raatsinud ta telekast multikaid vaadata, vaid seadis end hommikusöögiga minu ja ajalehe kõrvale.

Kõrreke teatas eile õhtul, et alustas kurva muusika saatel vene keele sõnade õppimist. Sõnade õppimine venis poolde öösse. Õudne uudis tuli täna – sõnade töö lükati edasi.  Täiesti ilmaaegu said siis sõnad selgeks, kui alles reedel vaja läheb. Päeva päästis uus stiilne kleit.

Suurel Venna elus on veel põhjapanevamad muutused.  Klubivahetus, mis on kulgenud teismelisele omaselt mustvalgete hinnangute saatel. Aga ta tuli sellega iseseisvalt toime  – ema, sa ei pea kaasa tulema, ma ei vaja moraalset tuge –  minu hooleks jääb ainult maksmine. Ta on juba vahepeal haige ka jõudnud olla.  Ja muljeid jagab ka pärast hea meelega.

Ning veel on peaaegu käes see, mida ta on oodanud alates esimesest klassist. Nimelt geograafiatunnid. Miks peaaegu? Nimelt on geograafia kord nädalas, esmaspäeviti ning esimene kord oli siis esimene september ning teine kord, poisi suureks pettumuseks, kutsuti nende klass näiteringi promoüritusele. Nii et lõpetada kuus klassi  ja minna seitsmendasse ning siis  veel kaks nädalat ning ongi käes!

Ka tänavu on Väikevenna sünnipäev septembris. Seda on muidugi võimatu unustada. Praegune pakkumine:

Ma tahan kas hobust, koera, merisiga – või siis päris püssi!

Ei saa öelda, et mul valikut poole.

Praegu on terve mu elu koondunud kinnisesse ninna. (Nohu ON maailma kõige jubedam haigus, kui ta parasjagu käes on.)

Kooliaasta on väga alanud.

Advertisements

2 thoughts on “Septembri tavaline

  1. Marit ütles:

    Kas Suur Vend läkski siis sinna tugevamasse klubisse? Edu ja jõudu sel puhul! Olles ise võistlusspordiga tegelenud (samuti korvpall), tean, kui oluline osa on heal klubil (minu ajal küll õigel spordikoolil siis) ja õigel treeneril, et tuleksid ka soovitud tulemused 🙂

    • iibis ütles:

      Tänud kaasa elamast. Klubi on, jah, Linna Parim. SV näeb kõike muidugi teismelisele omastes must-valgetes toonides. Enne oli kõik puudu, nüüd on kõik üle. Samas on ilmselt reaalsus ka see, et nii palju mänguaega kui varem, ta saama ei hakka. Eks näeb, mis saab.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s