Suvevaheaja lõppemine

Väikevend sai paar päeva tagasi läbi kohustusliku raamatu. 207 lehekülge. Ise luges mulle ette. Kui me alustasime , oli juuli.  Ja kui ta oli lõpetanud, otsis ta välja oma lemmikpeatüki, Kerberose, ja palus minul see omakorda talle ette lugeda. Ise kuulas ja pugistas mõnuga naerda. Lõbus ja tore lugu oli. Täna alustasime Väikese Tjorveni, Pootsmani ja Moosesega.  Seda loen sedakorda siis mina ja raamat, teadagi, on lõputult ilus.

Suur Vend seevastu hoiab kokku. See on seda keerukam, et tal on arve peal sünnipäevarahad, ning seega on, mida kokku hoida. Siis, kui sul on raha vähe, on ju hoopis kergem kokkuhoidlik olla.  Aga jah, tema on meil hetkel rahamees.

foto0600Ning lisaks ka mees, kes pani esmakordselt vähemalt osadele oma õpikutele-töövihikutele paberid ise ümber. See oli väga lihtne, tuli lihtsalt öelda, et enne arvutisse ei saa. Kõigest neli päeva järelemõtlemist ning juba ta oligi nõus paberdamist õppima. Kokkuvõtteks panin ilmselt pooltele õpikutele küll mina ümbrised – kuid see-eest teisele poolele ikkagi ta ise. Ja teibi-ning paberijäägid korjas ka ise kokku.

Kõrreke on võtnud viimastel päevadel isegi flöödi kätte. Orkestriproovid on ju juba nagunii. Lisaks on tal valmis vaadatud stiilne roosa topp. Nii et kooliks valmistumine käib täie hooga. Samuti soostus preili ka oma riiulites ja sahtlites suurpuhastuse tegema. Parimateks leidudeks on seni olnud neli rulli teipi ja lambamaal. Aknalaud on veel jäänud.

Mina käisin eile hommikul oma Põlvamaa metsa seenekohas. Nii kaua, kui ma mäletan,  on olnud väga raske koos Mammaga seenel käia. Ükskõik, kui palju ka seeni on või ei ole, räägib tema oma seenelisekarjääri tipphetkedest, kus seeni on nii, et ainult korja. Mina hakkan nüüd ka edaspidi rääkima sellest, kuidas ma eile seenel käisin. Lihtsalt tundsin hommikul vastupandamatut tungi, ja kuna lapsed kaasa tulla ei tahtnud, hõikasin ma neile solvunult, et kui ma ära eksin või auto ära mõlgin, on igatahes nemad selles süüdi, ja läksin. Ning metsas hakkasin korjama. Vahepeal helistas Väikevend, et küsida kas ma olen elus ja kas ma ikka auto leidsin üles. Ma ei pidanudki autost kuigi kaugele minema, ma tõesti lihtsalt korjasin. Liivtatikuid ja kukeseeni ja kivipuravikke ja isegi mõned pilvikud. Kui ma poleks pidanud kindlaks ajaks linnas tagasi olema, korjaksin vist siiamaani. Veel vahetult enne ärasõitu leidsin otse auto kõrvalt kaks kukeseent, mida, ma võiksin vanduda, seal hommikul veel polnud.

Ilmselt pean ma nüüd hakkama seeni marineerima. Ja ehk mõned karbid kukeseeni sügavkülma?

Oh jah. Mõtted ei taha kuidagi töistele radadele minna. Ehkki ma ostsin endale isegi uue seelikugi selga ning viksisn kingad läikima…

Juba järgmisel laupäeval saab uuesti metsa!
foto0601

Advertisements

2 thoughts on “Suvevaheaja lõppemine

  1. maia ütles:

    Teismeline oli neli päeva ilma arvutita? Uskumatu!
    Aga seda korvas kindlasti nutifon.

  2. sehkendaja ütles:

    Ma imetlen Teie meelekindlust, proua. Kui meie poeg eile vihikutele kogemata eelmise aasta klassinumbri kirjutas, siis ta väitis täiesti siiralt, et meie olevat tema vanemad ja vastutavat – seega on meie asi tema vihikutele õigesti peale kirjutada. Pean veel õppima Teiesugustelt poruadelt.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s